/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/04/09/7766941t1hf1cf.jpg)
Kõigest paarikümne euro eest lõpmatuseni söömine võib tunduda hea võimalus raha kokku hoida, kuid hea pakkumise taga seisab mitu varjatud nippi, millega kasumi nimel kliente vähem sööma meelitatakse.
Nipid, millega «söö, palju jaksad» restoranid kliente vähem sööma meelitavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese asjana tasuks «söö, palju jaksad» restoranis tähelepanu pöörata Rootsi laua asetusele. Üldiselt paigutatakse strateegiliselt kõige odavamad ja kõhtu täitvamad toiduained nagu näiteks makaronid, riis, juurviljad ja kartulid just laua algusesse, kirjutab Business Insider. Nii kuhjavad kliendid taldrikud kohe alguses odavat sööki täis ning nii pole kallimate roogade juurde jõudes neil taldrikul enam palju ruumi.
Sealjuures kasutatakse sellistes restoranides üldiselt ka väiksemaid taldrikuid, et inimesed peaksid taldrikut tihedamini täitmas käima ja tunneksid sealjuures, et nad on rohkem söönud, kui tegelikult.
Vastupidiselt väikestele taldrikutele antakse klientidele aga kavala nipina suured joogiklaasid. Restorani pidajad loodavad, et tänu sellele joovad inimesed magusatest limonaadidest oma kõhud korralikult täis ning toidule jääb vähem ruumi.
Kurb tõsiasi on ka see, et mõni «söö, palju jaksad» restorani omanik teenib raha toidu kvaliteedi pealt kokku hoides. Nii ei tasu üllatuda, kui buffet-restorani toit kõige värskem ja maitsvam ei ole.
Kuigi tegemist pole küll otseselt klientide mõjutamisega, on hea teada, et Rootsi laua stiili kasutavad toidukohad hoiavad märkimisväärse summa kokku ka teenindajate pealt, kuna sellistes kohtades teenindavad kliendid end ise.
Selliste lihtsate nippidega väldivadki «söö, palju jaksad» restoranid pankrotistumist.