/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/03/05/24086t1hbe36.jpg)
Kuigi USAs tuntakse muret krediitkaartidega end lõhki laenanud ja pankadele võlgu jäänud inimeste põhjustatud miljardikahjumite pärast, ei pea finantsinspektsioon Eestis millegi sarnase kordumist tõenäoliseks.
Krediitkaardid Eesti majandust ei ohusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inspektsiooni juhatuse liikme Andres Kurgipõllu sõnul on krediitkaartide võlad Eesti pankade laenuportfellis väikese osatähtsusega - 1,2 protsenti kogu portfellist.
Samuti on tema sõnul väga väikese osatähtsusega krediitkaartidega seotud pikaajaliste viivislaenude (üle 90 päevased viivislaenud) osatähtsus kogu laenuportfellist, moodustades vaid 0,03 protsenti.
«Väikesed mahud-osatähtsused annavad tunnistust, et krediitkaartidega seotud viivislaenud ei ole Eesti pankadele otsene probleem,» ütles ta Postimees.ee'le.
Finantsinspektsiooni analüüside baasil võib Kurgipõllu sõnul väita, et pangad on hästi kapitaliseeritud ja omavad puhvreid võimalike kahjumite katteks.
«Eesti pankade maksejõulisust näitav kapitali adekvaatsus on ligi 18 protsenti, mis ületab Euroopa Liidu kohustuslikku taset üle kahe korra.»