Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on Muhu ja mandri vahelise silla jaoks vaja teha aasta aega kestvaid uuringud eelkõige seetõttu, et välistada riskid, mis võiksid maksumaksjale kalliks maksma minna
Saaremaa silla otsus jäeti meelega järgmisele valitsusele (3)
MKM-i teede- ja raudteede osakonna juhataja Ain Tatteri sõnul on uuringute tellimise ajendiks ettevõtjate ettepanek lahendada tulevikus võimalik püsiühendus kontsessioonilepinguga, kirjutab Saarte Hääl.
Tatteri sõnul ei pruugi see lahendus olla maksumaksja seisukohast kokkuvõttes riigile positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Samuti kaasneksid ebamõistlikud riskid Muhu/Saaremaaga ühenduse stabiilsuse tagamisel püsiühenduse valmimiseni.
Praegu olemasolevad arusaamad püsiühenduse hinnast ja mõjust pärinevad 2011. aasta uuringutest. Seal on tegemist käsitlusega, et riik ehitab silla, kasutajad maksavad 20 aastat ületustasu ning siis on ülesõit tasuta.
Kontsessiooni puhul peaks riik silla projekti finantseerima parvlaevatoetustega võrreldes ca kaks korda suurema dotatsiooniga ning kasutajad peaksid maksma sillaületustasu 50 aastat.
Rääkimata sellest, et kui sild Natura hindamise tulemusena välistatakse, oleksid Tatteri sõnul tunneli puhul riigi vajadused isegi kolm korda suuremad kui praegune parvlaevatoetus.
See kõik annab tema sõnul aluse mitte võtta kiirkorras vastu püsiühenduse rajamise otsust kontsessioonihankena ja algatada rahaliselt mahukas eriplaneering. Tatteri sõnul ei pruugi uuringud tõesti aasta kesta, kuid lähtuti ikkagi 2019. aasta märtsis toimuvatest riigikogu valimistest.
“Siis koostatakse uut koalitsioonilepingut ja vastavalt valitsuse 4-aastast tegevuskava,” selgitas ta. Arvestades kõiki asjaolusid ei oleks Tatteri hinnangul valitsuse poolt kohane teha otsused, mis ajaliselt tuleb langetada järgmisel valitsusel ja riigikogul.
Loe pikemalt Saarte Häälest.