Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise seaduseelnõu, millega vähendatakse Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu praeguselt viieteistkümnelt seitsmele.
Haigekassa nõukogu vähendav eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees. Lisaks nimetab tulevikus valitsuse kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul ning ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe nõukogu liikme Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.
Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.
Eelnõu näeb ette ka täiendavad nõuded valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.
Eelnõuga kavandatud muudatused on planeeritud jõustuma käesoleva aasta 1. septembril.
Sotsiaalministeerium saatis möödunud aasta augusti lõpus välja määruse eelnõu, mis nägi haigekassa nõukogu vähendamise. Muudatused olid algselt plaanitud jõustuma 2018. aasta algusest.
«Kuigi hindan väga tervishoiuorganisatsioonide rolli tervishoiu arendamisel, tekitab mõnede tervishoiuorganisatsioonide praegune esindatus haigekassa rahaliste otsuste vastuvõtmisel paraku pideva huvide konflikti ohu,» ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski toona.
«Seaduse järgi peaksid olema nõukogus esindatud kolm peamist huvigruppi – riik, tööandjad ja ravikindlustatud. Senine kogemus on näidanud, et nõukogu saab toimida väiksemas koosseisus kui praegune 15 liiget,» märkis Ossinovski. «Seepärast loome tervisesektori partnerite senisest sisulisemaks ja ühetaoliseks kaasamiseks haigekassa juurde alalise nõuandva komisjoni, mille arvamus saab aluseks nõukogu seisukohtade kujundamisel.»
Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamist on kritiseerinud Eesti Perearstide Selts, viidates ohule, et sellise sammu tagajärjel võivad haigekassa nõukogust välja jääda meditsiinivaldkonnaga sisuliselt kursis inimesed.
2016. aasta sügisel toetas veel Reformierakonna juhitud valitsuskabinet ettepanekut vähendada haigekassa nõukogu liikmete arvu viieteistkümnelt liikmelt kuuele liikmele, et nõukogu vastutust oluliselt selgemaks muuta.