Päevatoimetaja:
Sander Silm

Miks ei saa Hiiumaa liinile panna väiksema süvisega laevu? (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Parvlaev Leiger Rohuküla sadamas.
Parvlaev Leiger Rohuküla sadamas. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Mandri ja Hiiumaa vahelisel Rohuküla-Heltermaa liinil mõõna tõttu katkev laevaliiklus tekitab pahastes reisijates küsimusi, kas poleks põhjust mõelda selliste laevade ostmisele, mis saaksid sõita ka madalamas vees.

Viimati katkes mandri ja Hiiumaa vahel liiklus pühapäeva pärastlõunal. Praamiliiklust korraldav TS Laevad hoiatas merevee taseme langemise eest juba neljapäeval, enne pikki pühi, mil paljud plaanivad rohkemat ringisõitmist. 

Eelmisel sügisel lõpetas TS Laevad prahtimislepingu Saaremaa Laevakompaniile kuuluva parvalaevaga Hiiumaa.  Veel paari aasta eest ise saarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldanud Saaremaa Laevakompanii juhatuse liige Tõnis Rihvk ja parvlaeva Muhumaa kapten Andres Saat märkisid Postimehele saadetud kommentaaris, et nende laevad võinuks liikuda veel madalama veetasemega.

Rihvki ja Saadi sõnul nägi SLK aastaid vaeva, et projekteerida vajalikesse tingimustesse sobivad laevad.

TS Laevad juhatuse esimees Jaak Kaabel ütles Postimehele, et praegu pole täiendavate laevade ostmine päevakorras. Kaabel lisas, et ettevõttel pole ka kompetentsi veeteede planeerimises ja hoolduses, sealhulgas süvendamiste mahtude ja sellega kaasnevate investeeringute hindamisel. «TS Laevad veab reisijaid vastavalt esitatud tellimusele ja nii hästi kui tingimused lubavad,» ütles Kaabel. «Uued parvlaevad telliti vastavalt riigihankes toodud tingimustele. Tingimused sätestasid muuhulgas reisijate arvu, sõiduautode arvu ja maksimaalse süvise.»

Kaabel nentis, et väiksema süvisega laevad on mõistagi mõnevõrra vähem ilmastikukindlad kui Leiger ja Tiiu, mis tähendab, et väiksema süvisega laevad ei pruugi sõita nii suure tuule ja lainega kui viimased.» Laeva ilmastikukindlus on samuti väga oluline omadus ühenduskindluse tagamiseks,» rõhutas Kaabel.

Ühendus Hiiumaaga on mõõnaperioodide tõttu ohus päris tihti. Seetõttu võiks ju väiksema süvisega laev olla selle probleemi lahenduseks, kuid arvestada tuleb ka muude asjaoludega. Lisaks ilmastikukindlusele on oluline ka laeva mahutavus ja kütusekulu. Laevainsener ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jaan Metsaveer on varem öelnud, et kui laev oleks madalam ja laiem, on ka liikumistakistus suurem ning kütust kulub rohkem.

Hiiumaa ja mandri vahel liikudes peab laev läbima Rukki kanali, mis on väikese Rukkirahu saare kõrvale kaevatud. See ongi kurjajuur mandri ja Hiiumaa vahelises liikluses, sest veetaseme langus  muutub ohtlikuks just seal. 

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul on aprillist juunini veetase sesoonselt keskmisest madalam niikuinii, kuid tänavu on madal veetase püsinud juba varem pikalt. Lisaks mõjutavad Rukki kanali läbitavust ka sinna kogunevad setted. Pehmed setted liiguvad kanalisse lainetusega, kuid jääga tulevad kaasa ka kivid. Laeva sõukruvid aga kuhjavad kanali keskele setetest valli, selgitas Kõuts.

Kommentaar

Tõnis Rihvk, Saaremaa Laevakompanii juhatuse liige

Andres Saat, parvlaeva Muhumaa kapten

Rääkida sellest, et Rukki kanalis on eriti madal vesi ja parvlaevad ei saa sellepärast sõita, ei ole korrektne. 40cm alla Kroonlinna nulli ei ole haruldane ja Saarema Laevakompanii (SLK) laevad sõitsid ka -80cm veetasemega. 2011-2012 oli veetase oluliselt madalam kui täna ja laevad liikusid. Võinuksid veelgi madalama veetasemega liikuda, aga seda ei võimaldanud kaldarajatised.

Küsimus on selles, et endised praamid Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa olid algusest peale projekteeritud meie tingimustesse. Ühest küljest oli meil ees piiranguid tellija poolt – nt laeva maksimaalne pikkus tohtis olla 100m ning teisest küljest looduslikud, sh kanali sügavus. Tuli aga tagada ettenähtud mahutavus. 

Nii nägime aastaid projekteerimisega vaeva, enne kui sellised laevad saime, mis olid lõpuks Eesti olude jaoks täpseks häälestatud.

Uued TSLi praamid osteti nö kiirmüügist – osteti letilt, mis pakkuda oli ja kuivõrd nood oli mõeldud Norra fjordidesse, kus veesügavused on sada meetrit ja enam, polnud vahet, ei kereehituses ega pöördkäiturite paiknemises. Sama tüüpi praame pakuti ka SLK-le, aga SLK loobus just seepärast, et need ei sobi konkreetselt Eesti oludesse ja eriti Rohuküla-Heltermaa liinile. Ka kütusekulu on seetõttu neil praamidel ca 2x suurem kui oli SLK omadel. Hiiumaa liinile on vaja parvlaevu, mis ei keeruta merepõhja kanalisse sisse, vaid pigem sealt välja. Nii tegid m/l Muhumaa ja m/l Hiiumaa.

Kui kanal süvendati 5 meetriseks, näitasid Veeteede Ameti mõõtmised aasta hiljem, et sügavust oli isegi juurde tulnud 5,4 meetrile. Praegused praamid keerutavad ise endale setted põhja alla ja nii võib jäädagi kanalit süvendama. SLK laevadelt siin küll snitti võetud ei ole.

Tagasi üles