/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2011/05/22/593332t1hc0dd.jpg)
Aasta tagasi Eestis alguse saanud päevapakkumiste äri on praeguseks kasvanud mitmesaja tuhande euro suuruseks ettevõtmiseks, millest osa saada üritavad paljud, kuid kasu lõikavad vähesed.
Päevapakkumised tõotavad kasvada tulusaks äriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevapakkumiste portaalidel või sotsiaalsetel ostukeskkondadel, nagu neid samuti kutsutakse, oli näiteks märtsis käive kokku 750 000 eurot ehk üle 11 miljoni krooni. Selle näitajaga ollakse ees nii Lätist kui ka Leedust, kus sama äriga alustati veidi hiljem. Arvatakse aga, et vähemalt Leedu läheb Eestist kohe mööda, kuna riik on suurem ja võimalusi rohkem.
Kuid mida sotsiaalne ostukeskkond endast kujutab? Tegemist on järjekordse USA-lt maha viksitud ärimudeliga, mille puhul pakutakse eri päevadel eri tootjate kaupu või teenusepakkujate teenuseid ligi poole odavamalt.
USAs on äri teerajajaks groupon.com, Eestis võib selleks pidada cherry.ee-d, mille käive on praegu suurim. Järgnevad minuvalik.ee ja deal24.ee, kuid need jäävad summade poolest juba tunduvalt maha.
Cherry tegi oma esimese tegevusaastaga (mai 2010 – mai 2011) 2,5 miljonit eurot käivet. Edu põhjuseks võib peale meeskonna töö pidada üht selle omanikku, riskikapitalist Allan Martinsoni, kes on ilmselgelt ärisse kiindunud, kuigi ise ütleb, et Cherry võtab vaid kümme protsenti tema ajast.
Martinsoni sõnul on tänavu reaalne saavutada juba 12–15 miljoni eurone käive ning tuleval aastal kuni 20 miljonit. «Põhimõtteliselt, kui tahta kasum välja võtta, võiks seda teha juba täna – ostuhuvi firma suhtes on üsna tugev olnud, see on maailmas kuum teema,» märgib Martinson. «Aga samas pole ju kiiret, sest firma on kasumis ja kiirelt kasvav.»
«Oletame, et restoran müüb tuhat 15-eurost vautšerit 50-protsendilise discount’iga – 7,5 euro eest,» selgitab ta ärimudelit. «Kokku on käive siis 7500 eurot. Oletame et 1/3 läheb daily deal firmale tasuks – restoran saab kätte 5000 eurot.»
Osa inimesi sööb ka rohkem, kui kupong võimaldab – seega teenib restoran veel lisatulu. Või siis vastupidi – süüakse vähem, kui kupong lubab. Nii katab restoran toiduainete ja muud muutuvkulud, võib-olla ka püsikulud. «Nüüd, kui see koht vähegi hea on, tuleb klient edaspidi tagasi ja marketingikulu saab kiiresti kaetud,» lisab Martinson.