Lugeja küsib: kas töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka töösuhte keskel?

Pilt on illustratiivne. Foto: Franck Camhi/PantherMedia / Franck Camhi

«Olen oma töötajaga lahkarvamusel tööaja korralduse ning tulemustasu arvestamise põhimõtete üle. Samas pole me kumbki veel huvitatud töösuhte lõpetamisest, soovime aga leida õiget ja õiglast lahendust. Kas ja kuidas saaks sellises olukorras saaks töövaidluskomisjon meid aidata?» soovis lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu:

«Sageli pöördutakse töövaidluskomisjoni alles siis, kui töösuhe on läbi. Küll aga oleks töösuhte säilimise eesmärki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled mõtleksid leppimisele ja edaspidise koostöö võimalustele juba töösuhte kestel.

Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peamiseks eesmärgiks ongi töösuhte poolte lepitamine. Ka kehtiva töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) kohaselt  lahendatakse töövaidlusasi võimaluse korral vaidlevate poolte kokkuleppel:

1) enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel;

2) töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes seaduses sätestatust.

Siiski saab komisjoni poole pöörduda vaid juhul, kui töötajal on tööandja vastu või vastupidi. tööandjal töötaja vastu tekkinud konkreetne nõue. Näiteks saamata jäänud töötasu nõue või kahju hüvitamise nõue. Poolte nõuded võivad olla ka vastastikused.

Töövaidluskomisjon saab töövaidluse lahendada lepitusmenetluses, kirjalikus menetluses või nö tavamenetluses asja arutamisega istungil. Lisaks eeltoodule saab töövaidluskomisjon suunata vaidlevaid pooli kompromisskokkuleppe sõlmimisele.

Töösuhte kestel tekkinud vaidluse lahendamisel on kindlasti abi lepitusmenetlusest, kuid see eeldab mõlema poole nõusolekut ja ka valmisolekut vahendatud lepituses osalemiseks. Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb esitada töövaidluskomisjonile vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema võimalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.

Lepitusmenetluse suur eelis mõlemale poolele on kindlasti menetluse kiirus ning mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine. Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates.

Tasub ka meeles pidada, et seadus võimaldab liikuda ka erinevate menetlusliikide vahel, st kui pooled leppimiseni ei jõua ehk lepituskokkulepet ei sünni, on pooltel võimalik tagasi pöörduda vaidlusmenetlusse, mille tulemusel töövaidluskomisjon või kohus lahendab vaidluse otsusega (TvLS paragrahv 36).»