/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7743987t1h404a.jpg)
Tänasel võrdse palga päeval võtab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) teemafookusesse soolise palgalõhe, mis on Eestis endiselt Euroopa Liidu suurim – 25,3 protsenti. Tinglikult võib öelda, et Eesti naise euro on väärt 75 senti.
Ettevõtlikud naised küsivad: miks on Eesti naise euro väärt vaid 75 senti? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdse palga päeval suunab EENA tööandjaid pöörama senisest enam tähelepanu nais- ja meestöötajate võrdse ja võrdväärse töö võrdsele tasustamisele, et aidata seeläbi kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis. «Töötajaile võrdse palga maksmine on konkurentsieelis ning suurendab inimeste lojaalsust ja rahulolu,» sõnab EENA liige Lilian Promet.
Mitmed rahvusvahelised suurfirmad on viimasel ajal uhkusega välja öelnud, et nad on palgalõhe oma ettevõtetes seljatanud. EENA ootab põnevusega, milline ettevõte on Eestis esimene, kes teatab, et maksab oma töötajatele võrdset palka.
Sooline palgalõhe ehk nais- ja meestöötajate brutotunnipalga erinevus peegeldab soolist ebavõrdsust ning meeste ja naiste erinevat väärtustamist, vastutust ja võimalusi ühiskonnas. Soolise palgalõhe uuringud näitavad, et Eestis ei eristu ühtegi tegurit, mida saaks pidada soolise palgalõhe peapõhjuseks.
Seega sõltub palgalõhe paljude tegurite koosmõjust: töö- ja pereelu ühitamise võimalustest, naiste karjäärikatkestustest, personalipraktikast töökohal, naiste ja meeste koondumisest eri ameti- ja tegevusaladele, haridusvalikutest, ühiskonna hoiakutest, normidest ja väärtustest.