/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7743935t1h002e.jpg)
Kaks kolmandikku (74 protsenti) tööandjatest leiab, et vajalikke töötajaid on nende valdkonnas puudu, selgus Palgainfo Agentuuri korraldatud tööandjate värbamispraktikate küsitluse tulemustest.
Uuring: töötajate värbamine muutub peagi veel keerulisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõudlust töökäte järele mõjutab uute töökohtade loomine, kuid veelgi enam töötajate aktiivsest liikumisest tööturul tulenev vajadus asendada lahkuvaid või ajutiselt eemal olevaid töötajaid. Tööjõupuudusega toime tulemiseks panustavad paljud (61 protsenti) organisatsioonid olemasolevate töötajate lojaalsuse tõstmisele ja voolavuse vähendamisele.
Lisaks selgus uuringust, et iga teine tööandja on tõstnud töötajate hoidmise nimel põhipalkasid (57 protsenti) ning võtnud tööle vähese ettevalmistusega töötajaid ja ise nad välja koolitanud (57 protsenti). Töötajaid üleostnud ehk teises organisatsioonis töötavatele inimestele otse tööpakkumisi teinud oli viiendik (19 protsenti) küsitlusele vastanud tööandjatest.
Ligi pool (47 protsenti) tööandjatest olid töötajate leidmise võimaluste parandamiseks panustanud värbamistegevustesse, sh kasutanud rohkem sihtotsingut. Sel aastal plaanis 43 protsenti tööandjatest tegeleda põhjalikumalt tööandja maine kujundamisega.
«Tööandjate aktiivsus tööturul on suur ja konkurents vajalike töötajate pärast tihe. Koos palgatasemetega kasvab ka töötajate lojaalsus, mida toetab tööandjate soov hoida olemasolevaid töötajaid. Seepärast nõuab uue töötaja värbamine järjest enam müügitöö oskusi ning kõigi töötajate kaasamist värbamistegevustesse,» märkis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Seda, et kandideerimiste arv on kerkinud rekordkõrgele tasemel, kinnitas ka Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Iga päev otsivad paljud töötajad endale uut töökohta ja soovivad leida paremat tööandjat. Kahjuks ei kattu aga tihti tööandjate ootused ning tööotsijate oskused ja teadmised, mis on murekohaks nii Eestis kui ka maailmas üldiselt,» rääkis ta.
Tema sõnul võib just ebapiisavaid ametioskusi pidada ebaõnnestunud kandideerimise kõige levinumaks põhjuseks, mis muudab sobivate töötajate värbamise ka Eesti tööandjatele väga keeruliseks ja paneb ettevõtteid ise endale tööjõudu koolitama.
«Sageli tekib vajadus täita tühjaks jäänud ametikoht ootamatult, mis tähendab, et aeg uue töötaja koolitamiseks on väga piiratud. Tööjõupuudusega tulevad praegu paremini toime need ettevõtted, kus tegeletakse iga päev tööjõu planeerimisega – nii olemasolevate töötajate rahulolu ja lojaalsuse tagamisega kui ka järeltulijate kasvatamisega,» lisas Auväärt.
Palgainfo Agentuur küsitles tööandjaid jaanuaris ja veebruaris 2018, vastas 581 organisatsiooni esindajat. Küsitlusele vastajate seas olid ülekaalus suuremad organisatsioonid, mis on ka tööturul aktiivsemad.
Küsitlust ja 3. aprillil toimuvat seminari aitavad korraldada Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, tööandja turunduse ja värbamisagentuur Brandem ning personalitöö teenuseid pakkuv HR factory.