Mis on korstna CE-märgistus ja kuidas seda lugeda?

Korsten peab olema korras, Foto on illustratiivne. Foto: OVE MAIDLA/PM/SCANPIX BALTICS

Korsten võib olla potentsiaalne ohu allikas, kui pole valitud kütteseadme jaoks sobilikku korstent või on korstna ehitamisel tehtud vigu. Selleks, et korstna valikut lihtsamaks muuta, on loodud rahvusvaheline tähistussüsteem.

Moodulkorstnaid valmistava ettevõtte Schiedeli tehnilise konsultanti Urmas Danili sõnul on kaasaegsetele korstendele kantud CE-märgise aluseks on EN 1443 standard, mis määratleb kütteseadme, küttematerjali ja korstna vahelise sobivuse. «Teisisõnu, kui majaomanik juba teab, millise kütteseadme ta kavatseb soetada ning millega seda kütma hakatakse, siis on selle info alusel lihtne piiritleda sobilikud korstnamudelid,» sõnas ta.

Korstna tähistus määratakse alles pärast testide edukat läbimist ning lähtuvalt katsetamise tingimustest võib ühel korstnal olla rohkem kui üks tähistus. Sobiva tähistusega korsten tuleb valida vastavalt kütteseadme tekitavatele tingimustele.  

Danil tõi näiteks, et korstnale on kantud tähis EN 1856-1:2005 T600 N1 W V2 L50050 G25. Mida see täpselt tähendab?

• EN 1856-1:2005 on korstna tootmisel aluseks võetud standardi number, mis pole ostjale väga oluline.
• T600 näitab temperatuuriklassi T600 ehk seda, et konkreetne korsten on mõeldud kütteseadmetele, kust eralduv suitsu temperatuur on kuni 600 kraadi. Võimalikud on ka temperatuuriklassid T200 ja T400, mis näitavad temperatuuritaluvust vastavalt 200 ja 400 kraadi.
• N1 näitab, et tegemist on alarõhukorstnaga – see on tavaline eramajades kasutatav korsten, kus on tänu tõmbele madalam rõhk kui hoone siseruumidesse. Rõhuklass jaguneb N1 alarõhukorstendeks, P1 ja P2 ülerõhukorstendeks ning H1 ja H2 kõrgülerõhukorstendeks.
• W näitab kondensaadikindlust ehk antud juhul seda, et korsten sobib märgadesse töötingimustesse (happelist kondensi tekitavad gaasi-, õli- ja pelletikatlad või -kaminad vms). Kondensaadikindluse tähis D omakorda näitab, et korsten sobib kuivadesse töötingimustesse (ahjud, pliidid, saunakerised jne).
• V2 näitab korrosioonikindluse klassi. V1 korsten sobib üksnes gaasiküttele, V2 gaasi- ja õliküttele ning puiduga köetavatele kaminatele ning V3 hõlmab lisaks õlile ja gaasile kõiki tahkeid küttematerjale (puit, kivisüsi, turvas) ning seda ka ahjudes ja teistes suletud küttekolletes.  
• L50050 näitab metallmoodulkorstende puhul, millest on tehtud korstnasisene suitsulõõr. L tähistab sisetoru, 50 näitab, et see on tehtud happekindlast 316L-tähisega roostevabast sulamist ning 050 märgib, et toruseina paksuseks on 0,5 mm.
• G25 näitab tahmapõlengu kindlust ja korstna nõutud kaugust põlevatest materjalidest. Täht G tähistab, et korsten on tahmapõlengutesti läbinud, täht O aga, et test on läbimata (märgade töötingimuste puhul pole tahmapõlengukindlus oluline, kuna tahmapõlengut ei saa tekkida). Number 25 näitab minimaalset võimalikku kaugust põlevmaterjalidest.

Miks seda kõike on majaomanikul vaja teada? «Ikka selleks, et kütteseadme tüüp ja küttematerjal seavad korstna valikule oma tingimused,» sõnas Danil ja lisas, et näiteks keskküttekateldel ja veesärgiga kütteseadmetel jääb suitsu temperatuur reeglina alla 150 kraadi ning korstnasse tekib happeline kondensaatvesi, mis eeldab korstnasüsteemi vastupidavuse tagamiseks happe- ja kondensaadikindlast materjalist sisetoru. Samas puidu ja kivisöe kasutamisel on korstnasse paisatavate gaaside temperatuur vahemikus kuni 400 kraadi ning saunakeristel isegi kuni 600 kraadi, mis nõuab korraliku isolatsiooni ning kõrge temperatuuritaluvuse korstnaid. «Vastasel juhul võib korsten üle kuumeneda või materjal koguni puruneda, mis viib sageli ohtliku tulekahjuni,» hoiatas Danil.

Korstent valides tuleb Danili sõnul eelistada alati neid tooteid, mis omavad ohutusnõuetele vastavust tõendavat CE-märgistust. Ainult nii saab olla kindel, et neid on testitud ekstreemsetes tingimustes, näiteks kuuetunnise kõrgel temperatuuril kütmise ning tahmapõlengu tekitamisega korstnas.

Ainuüksi ohutuse vaatepunktist on tänapäeval problemaatiline ehitada uusi korstnaid tellistest. «Traditsioonilisel telliskorstnal puuduvad tootestandardid ja seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid sõltumatutes laborites – testitud pole ei materjale eraldi (telliskivid, mördisegu komponendid jne) ega valmis laotud korstnaid töötingimustes,» selgitas ta. «Seetõttu võib öelda, et meid pikka aega ausalt teeninud traditsiooniline telliskorsten ei sobi enam kuigi hästi kaasaegsete küttesüsteemide ja pidevalt karmistuvate ohutusnõuetega.»

Danil tuletas meelde, et korstna valikul tuleks kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes aitab majaomaniku soovide ja hoone eripärade alusel leida kõige sobivama ja ühtlasi ka tuleohutu lahenduse.