«Võimekus eCalli kõnede vastuvõtmiseks on häirekeskusel olemas alates sügisest,» rääkis häirekeskuse koostöö ja planeerimise talituse juhataja Kaili Tamm.
Märtsi alguses sai häirekeskus esimese ja seni ainsa täielike andmetega eCall kõne Volkswageni maasturilt, mis oli registreeritud Vene Föderatsioonis. Sõiduk sattus Võrumaal u kahe kilomeetri kaugusel Luhamaa piiripunktist hädaolukorda 2. märtsi öösel kella kolme paiku, kui autol lõppes kütus ja autos olnutel polnud võimalik oma telefone kasutada.
«Väljas olid üsna krõbedad külmakraadid, mistõttu tegid võõras riigis hättasattunud inimesed eCall kõne,» rääkis Tamm. Häirekeskus edastas saadud abiteate ja hädasolijate asukoha politseile, kes neile appi läks.
Mis on eCall
Õnnetuse korral saadab süsteem õnnetusega seotud teavet automaatselt hädaabinumbrile 112. Teavet edastatakse Bluetoothi ühenduvusega mobiiltelefoni või SIM-kaadiga varustatud seadme abil. Teave hõlmab GPS-koordinaate, õnnetuse kellaaega, reisijate arvu ja sõiduki registreerimisnumbrit.
Süsteemi käivitamisel on ootamatu takistus
Tamme sõnul peaksid automaatse hädaabi kutsumise süsteemi täielikuks rakendumiseks Eesti teedele jõudma sõidukid, millel on kehtestatud standardile vastavad eCall seadmed. Eesti teedel on küll juba mõned sõidukid eCalli lahendusega, kuid Tamme sõnul ei pruugi varasemalt paigaldatud seadmed ei pruugi kehtestatud standarditele vastata.
«Siin mängibki rolli fakt, et täielikult nõuetele vastavaid seadmeid on autotootjatel kohustus paigaldada 2018. aastal valmistatud uutele automudelitele, mis müüakse alates 31. märtsist 2018. Tagasiulatuvalt see kohustus nõuetele vastamiseks puudub, aga osadel sõidukite eCall seadmed võivad nõuetele vastata ka täna,» selgitas häirekeskuse esindaja.