/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/29/7733959t1h0078.jpg)
Kevade ja soojade ilmade saabumine on endaga kaasa toonud olukorra, kus jääle minemine on muutunud juba ohtlikuks.
Päästeamet: kevadine jää on ettearvamatu!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata sellele, et öösel on veel miinuskraadid, muudab päevane päike jää paksust ja vastupidavust vaid tundidega. Seetõttu on igati paslik meelde tuletada lihtsaid tõdesid enda ja teiste ohutuse tagamiseks veekogude ääres ja jääl.
Jääle minnes on esimesed ohumärgid jää praksumine ja vajumine. Sellisel juhul on oluline võimalikult kiire jäält lahkumine ning enda ohutuse tagamine. Kuidas aga käituda siis, kui peaks juhtuma halvim ning jää alla andma? Selleks on oluline meeles pidada järgmisi tõdesid:
- Püüa jääda rahulikuks
- Anna endast valjuhäälselt märku
- Sisse vajudes katsu võimalikult kiiresti august välja saada. Inimene ei pea külmas vees kaua vastu!
- Enda ohutuse tagamiseks kanna jääle minnes alati endaga kaasas jäänaaskleid. Nende abiga saad end jääle tagasi tõmmata.
- Pääsenud august, rooma august eemale ning lahku jäält tuldud teed.
- Leia soe koht ning võimalusel vaheta märjad riided kuivade vastu.
Märka abivajajat!
Kevadel on oluline avatud silmadega ringi käia ka siis, kui te ise jääle ei lähe. Nagu juba enne öeldud, ei pea inimene külmas vees kuigi kaua vastu, mistõttu on oluline abivajaja kiire märkamine ja 112 numbrile helistamine.
Juhul kui soovite ise appi minna, on oluline ennekõike tagada enda ohutus! Kindlasti ei tohiks abivajajale kätt ulatada, sest ohus oleva inimese jõud on üüratu ning peagi võite ka ennast veest leida. Selleks on mõistlik kasutada kas oksa, jopet või muud olemasolevat abivahendit. Lisaks sellele on oluline ka hädaolukorrast valjuhäälselt märku anda.