Soomlased tõdevad: Eestist alkoholi toomine on drastiliselt langenud

Soome turistide suured alkoholiostud hakkavad ajalukku jääma. Foto: Tairo Lutter

Värskelt avaldatud statistika kohaselt läheb soomlastel elu järjest paremini, sest viimasel ajal on tõusnud restoranides ostetava alkoholi osakaal. Ühtlasi ütlevad soomlased, et drastiliselt on langenud alkoholi kaasatoomine Eestist.

«Veel üks pokaal veini ja alles siis võtame arve?» mõtles arvatavasti järjest suurem hulk soomlasi mullu restoranis käies, kuna sealsete restoranide alkoholimüük näitab selget kasvutendentsi, vahendab Yle. 

Soome Riikliku Heaolu ja Tervise Instituudi andmetel müüdi mullu Soome restoranides 1,2 protsenti rohkem alkoholi, kui 2016. aastal. Restoranides müüdud alkohol moodustas 13,4 protsenti kogu Soomes müüdud alkoholist.

Instituudi vanemanalüütiku Thomas Karlssoni sõnul on restoranide alkoholimüügi kasv märgiline, kuivõrd välisriikidest toodava alkoholi müük näitab Soomes hoopis langustrendi. Alkoholimüük üldiselt langes mullu 0,7 protsenti.

Kui 2016. aastal tarbisid üle 15-aastased soomlased aastas 10,8 liitrit puhast alkoholi, siis mullu langes see 10,3 liitrini inimese kohta. Restoranide alkoholimüügi kasvunumbrit põhjendab Karlsson aga majanduskasvuga.

«Alkoholi tarbimine tavaliselt peegeldab seda, mis toimub ühiskonnas laiemalt. Kui majandusel läheb hästi, siis on inimestel ka rohkem raha, mida tarbimisele kulutada. Seetõttu peegeldubki see restoranide müüginumbrites. Praegu on tunneli lõpus näha valgust, mis annab tunnistust sellest, et tarbijakindlus on kasvanud,» rääkis ta.

Karlsson on seda meelt, et majanduslanguse või kriisi ajal väheneb ka alkoholitarbimine. Soomlaste alkoholitarbimine on alates 2008. aastast olnud langustrendis. Langus sai alguse just viimase majanduskriisi perioodil. Sama juhtus ka 1990. aastate alguses, kui alkoholitarbimist tabas pärast 1980. aastate tohutut tõusu taas langus.

Ka väärib mainimist, et 2008 ja 2014 vahelisel perioodil on alkoholiaktsiisi viis korda Soomes tõstetud. «Maksutõusud ja üleüldine majanduslangus on peamised põhjused viimase kümne aasta alkoholi tarbimise vähenemise taga,» märkis Karlsson.

Soomelaste alkoholitarbimine vähenes mullu praktiliselt kõigis alkoholi tootegruppides. Ainsad, kus see tõusis, oli  long dringid, kus mullu müük tõusis 3,4 protsenti võrreldes aasta varasemaga, ning veinid, kus läbimüük kasvas natuke üle ühe protsendi. 

Veini tarbimine langes mullu 1,5 protsenti, siidril 2,1 protsenti ning likööridel 0,2 protsenti. Karlsson usub, et veinimüügi kasv Soome restoranides jätkub aga edaspidigi.

Mis puudutab aga välismaal käijate alkoholi kaasatoomist, siis seal on näha järsku langust. Selle peamiseks põhjuseks on Eesti alkoholiaktsiisi tõus. Välismaalt kaasa toodava alkoholi hulk vähenes 18,8 protsenti. 

Iseäranis suure mõjuga oli mullu juulis kehtima hakanud aktsiisitõus. Pärast seda langus ainult kiirenes. Umbes 40 protsenti välismaalt kaasa toodud alkoholist on kange alkohol ning õlu moodustab kolmandiku.

Kui võrrelda teiste Skandinaavia riikidega, siis on soomlaste alkoholitarbimine võrreldav enim taanlaste omaga. Samas 15-aastane soomlane tarbib kaks liitrit puhast alkoholi aastas rohkem, kui temaealine Rootsi noor.