VÕRDLUS: kui palju erinevad Rimi teenindajate palgad teiste jaekettide omadest?

Kassapidaja Maximas. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Kaks kuud tagasi kirjutas Postimees sellest, kuidas suurärimees Oleg Gross pidas põhjendatult oma 1500 töötajale aastavahetuspeo, kuna keskmisi tööjõukulusid võrreldes on seal jaekettidest kõige kõrgem palgatase. Kuigi teenindajate palkadest jaeketid toona väga rääkida ei tahtnud, saab äsja avaldatud Rimi loo valguses siiski koostada mingi ülevaate sellest, milliseid palku jaekettides müüjatele makstakse.

Eile Postimehes avaldatud loos ütlesid Rimi teenindajad, kes olid teise ja kolmanda kutsetaseme ettevõttes ära teinud, et nende igakuine netopalk ehk see palk, mis nad reaalselt kätte saavad, jääb vahemikku 600 kuni 700 eurot. Ka rääkis üks hiljuti alustanud teenindaja, kes pole ei teist ega kolmandat taset ära teinud, et tema saab siiski vähem. Igakuiselt kättesaadav summa jääb tema puhul 550-560 euro vahele.

Seoses suurärimees Oleg Grossi palju tähelepanu saanud aastavahetuspeoga tegi Postimees paar kuud tagasi, jaanuari lõpus ülevaate sellest, kui palju erinevad jaekettide keskmised tööjõukulud inimese kohta. Kuigi uurisime juba siis jaekettidelt ka klienditeenindajate keskmiste palkade kohta, jäädi nende summade osas võrdlemisi kidakeelseks, parema meelega avaldati üldisi keskmise töötasu numbreid.

Näiteks Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik märkis, et paraku ei saa nad neid summasid avaldada. «Meil on erinevate koostööpartneritega omad kokkulepped, sh oma tütarettevõtte Kulinaaria OÜga (Selveri Köök) ning lihtsalt üks number ei anna sündmuse iseloomu kohta kuigi adekvaatset ülevaadet,» põhjendas ta toona. 

Müüjad saavad kätte 550-650 eurot

Kõige värskemaid palganumbreid olid jaanuaris nõus avaldama aga Maxima Eesti, osaliselt ka Prisma Peremarket ja ABC Supermarkets, mis haldab Comarketi kauplusi.

Maxima Eesti operatsioonidirektori Marko Põdra sõnul oli keskmine brutokuutasu töötaja kohta 2017. aastal 798 eurot (kätte 638 eurot), müüja keskmine töötasu jäi 700 euro kanti kuus (kätte 576 eurot).

Prisma Peremarketis jäi müüja palk samasse suurusjärku. «Müüja-kassiiri brutotöötasu kuus on keskmiselt 580–710 eurot, millele lisanduvad ka ettevõttes määratud lisatasud,» tõi Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots välja. 

See tähendab, et madalama taseme kassapidaja sai mullu Prismas kätte vähemalt 480 eurot, sel aastal seoses tulumaksureformiga aga 550 eurot ning kõrgema tasemega kassapidaja sai mullu kätte vähemalt 584 eurot, sel aastal aga 648 eurot.

ABC Supermarkets oli nõus avaldama ainult keskmist tööjõukulu töötaja kohta. Ettevõtte kommunikatsioonispetsialisti Stella Sadraku sõnul oli keskmine tööjõukulu töötaja kohta mullu neljandas kvartalis 1193 eurot, brutotasusse ümberarvutatult 891,63 eurot kuus (ehk 724 eurot kätte). 

OG Elektra juhatuse liige Gea Gross märkis, et nende ettevõttes tõusis möödunud aastal tööjõukulu umbes kümme protsenti, teisisõnu küündis keskmine brutotasu töötaja kohta 1019,34 euroni, mis teeb keskmiselt 822 eurot igakuiselt kätte. 

Küll aga tuleb nii ABC Supermarketsi kui OG Elektra puhul silmas pidada, et nende puhul käib jutt juba kogu ettevõtte keskmisest töötasust, mitte ainuüksi kassapidaja omast.

Kui vaadata aga jaekettide keskmisi tööjõukulusid, siis 2016. aasta majandusaasta aruannete põhjal jagunesid kolm kõrgeima palgatasemega jaeketti järgmiselt: juhtis OG Elektra (tegutseb Grossi Toidukaupade nime all), kus keskmine brutotöötasu oli 917,40 eurot, teisel kohal oli Prisma Peremarket, kus keskmine brutotöötasu oli 911,26 eurot ning Rimi platseerus 811,42-eurose keskmise brutotasuga kolmandal kohal. 

Jaekettide majandusnäitajate võrdlus 2016. aasta andmete põhjal Foto: PM graafika

Samas tuleb siingi silmas pidada, et aritmeetilise keskmise võivad üles viia kõrged kontori- ja juhtivtöötajate palgad.

Kes tõstab palka, kes võtab inimesi juurde

Kui Rimi andis hiljuti teada, et paneb sel aastal miljon eurot 2500 töötaja palga tõstmiseks (mis teeb keskmiselt 400 eurot tööjõukulu töötaja peale aastas), siis võimalikule palgatõusule või uute inimeste tööle võtmise vajadusele viitasid jaanuaris ka teised jaeketid.

Näiteks Maxima Eesti operatsioonidirektori Marko Põdra sõnul kasvab paljude nende töötajate tasu sel aastal juba üksnes maksureformi tulemusel. Lisaks jätkab jaekett eri piirkondade ja sarnaste ametikohtade töötasude ühtlustamist. «Näiteks tõusis juba 1. jaanuarist kauplustes töötasu sõltuvalt piirkonnast kolm kuni üheksa protsenti,» märkis Põder.

Soome jaekett Prisma kuulutas mullu sügisel, et plaanib viie aasta jooksul Eestis avada 20 lisakauplust. Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Piret Lankotsa sõnul tähendab see aga 300–400 inimese juurde palkamist. «Täpsem plaan ja aeg selgub siis, kui kinnisvaralepingud on sõlmitud ja uute poodide avamisajad paigas.»

Ka Selver plaanib sel aastal kaks uut kauplust avada, kuid ettevõtte kommunikatsioonispetsialisti sõnul on sellega seoses ilmselt oodata ka mõningast töötajate rotatsiooni. Ühtlasi ütles Karl-Villiam Vaserik, et Selveris on tööjõu voolavus viimasel kolmel aastal näidanud pigem langustendentsi. 

Ka kinnitas ta, et Selveris on paindlik palgasüsteem, mis võimaldab suurema panuse ja vastutuse võtmise eest enam palka maksta. OG Elektra juhatuse liige Gea Gross ütles jaanuaris samuti, et ettevõte tegeleb töötajate motiveerimisega pidevalt. «Viimaseks suuremaks uuenduseks oli tulemustasude süsteemi rakendamine,» märkis ta.