Kuuest parlamendiparteist neli soovivad metsade kaitseks raielimiite

Metsad. Pilt on illustratiivne Foto: Sander Ilvest

Raielimiidi kehtestamist metsades peavad vajalikuks Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond, samas kui Reformierakonnal ja Keskerakonnal pole selles osas veel arvamust.

SDE juhatus toetas riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra ettepanekut  kehtestada metsade jätkusuutlikkuse säilitamiseks iga-aastane raiemahu maksimaalne piir. SDE juhi Jevgeni Ossinovski sõnul on oluline, et riik ei takistaks väikemetsaomanike vastutustundlikku metsamajandamist ega ohustaks regionaalseid töökohti. «Samas peab riik tagama, et metsad oleksid ka aastakümnete pärast alles,» lisas ta.

Vakra on nimetanud võimalikuks metsaraie aastaseks piiriks 10 miljonit tihumeetrit, mis on tuntavalt vähem, kui viimastel aastatel on raiutud.

«Kui vastata ühe sõnaga küsimusele - kas tuleks kehtestada raielimiit või mitte -, siis vastus on jah, tuleks kehtestada, seda on juba ammu tehtud ja seda tehakse kindlasti ka edaspidi,» vastas partei pressiesindaja Riina Solman BNSi küsimusele.

Solman täpsustas, et kui raielimiidi all mõeldakse aastase raiemahu ülempiiri, siis raiemahule on juba ammu kehtestatud ülempiir. «Raiemahu aastane ülempiir selleks kümnendiks on kehtestatud juba kaheksa aastat tagasi riigikogus heaks kiidetud metsanduse arengukavaga aastateks 2011-2020,» rääkis Solman. «Ja seal on ette nähtud raiemahu aastaseks ülempiiriks kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Nii palju on Riigikogu lubanud Eestis metsa aastas raiuda. Tegelikult on sellel kümnendil igal aastal raiutud märksa vähem, keskmiselt umbes 10-11 miljonit tihumeetrit aastas. Järgmiseks kümnendiks kehtestatakse raiemahud aastate 2021-2030 metsanduse arengukavas, mille väljatöötamist alustati.»

«Kuna optimaalseks raiemahuks on hinnatud kuni kaheksa miljonit tihumeetrit aastas, siis ülempiir tulekski seada kaheksale miljonile tihumeetrile,» vastas EKRE aseesimees Jaak Madison BNSi küsimusele, kas Eestis tuleks kehtestada raielimiit. «Hetkel on Eestis seega seda ületatud kolm-neli miljoni tihumeetriga aastas. Meie mets on rahvuslik rikkus, mida tuleb majandada jätkusuutlikult ja kaitsta arulageda raie eest.»

Madison toonitas, et EKRE hinnangul tuleb kindlasti olemasolevat raiemahu piiri alandada. «Erinevate erialaekspertide hinnangul ei ole praegune teostatav raiemaht jätkusuutlik ja oleme tehtud raietega mitmed aastad ees metsa taastumisest.»

Vabaerakond leiab, et Eesti metsades tuleks kehtestada raielimiit ning partei hinnangul peaks see olema kuni ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseni kuus miljonit tihumeetrit aastas.

«Eestis tuleb kuni ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseni kehtestada kõikidele riigi metsadele raielimiit mitte rohkem kui kuus miljonit tihumeetrit aastas, sest see võimaldab metsadel taastuda senistest üleraietest,» ütles BNSile partei pressiesindaja Ingeldrin Aug. «Niimoodi oleme selle sõnastanud ka meie Metsarahu Manifestis, millele kogume toetusallkirju petitsioon.ee ja rahvaalgatus.ee keskkondades.»

Reformierakonnal pole raiemahu kehtestamise vajalikkuse osas veel arvamust. «Selle, kui palju tulevikus metsa raiutakse peab sätestama uus metsanduse arengukava, mille koostamisega on juba alustatud,» ütles erakonna juhatuse liige Kalle Palling BNS-ile. «Seni kehtinud põhimõte, et ei raiuta rohkem kui juurde kasvab peaks kehtima ka tulevikus. Lisaks tuleb silmas pidada, et me täidaksime ka süsiniku sidumise eesmärgid, mida sätestab LULUCEF direktiiv,» lisas ta.

Ka Keskerakonnal pole raiemahtude vajalikkuse osas veel arvamust. «Kas ja milline võiks olla raielimiit on veel arutluse all ja koostamisel on ka riiklik metsanduse arengukava,» vastas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Valeri Korb BNSi küsimusele.

Keskkonnakomisjoni kuuluv Korb lisas, et oluliseks sisendiks poliitiliste otsuste vastuvõtmisel saavad olla vaid ekspertide hinnangud ja statistika, näiteks eelmise aasta raiemaht, mis selgub Keskkonnaagentuuri analüüsist aprilli keskpaigas. «Metsa tuleb majandada nii riigil kui ka eraomanikel heaperemehelikult. Kiire rahalise kasu asemel tuleb vaadata laiemat pilti - et Eestimaa kaunist loodust saaksid nautida meie lapsed ja lapselapsed ning et metsandus oleks ka tulevikus oluline majandusharu,» ütles ta.

Riigikogu hakkab raiemahtude küsimust seoses uue metsanduse arengukava loomisega lähiajal arutama.