EKSPERIMENT: mis juhtub, kui kuu aega järjest ärgata hommikul kell 5? (8)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viivika Vahi
Viivika Vahi Foto: Erik Prozes

Arvatavasti ei ole kellelegi, kes peab elus korraga mitme ülesandega hakkama saama, võõras mõte, et kui ainult saaks lisatunde ööpäeva juurde. Ettevõtja ja koolitaja Viivika Vahi proovis, kuidas aitab sellele kaasa kell 5 hommikul ärkamine ja seda 30 päeva järjest.

«Kas kell 5.00 ärkamine 30 päeva järjest tõstab produktiivsust sellisel määral, et kaotatud unetundidest kahju ei hakka?» küsis ettevõtja väljakutse esimesel nädalal oma blogipostituses. Vahi märkis, et peab ennast üle keskmise unemaiaks inimeseks, mistõttu oli 30 päeva järjest kell 5 hommikul üles tõusmine talle tõesti väljakutse. 

«Võin tunnistada, et magamine on mulle olulisem, kui korralik kõhutäis. Kui olen väsinud ja näljane, eelistan iga kell und söömisele.» Ka tõi ta välja, et varahommikune ärkamine valmistab raskusi umbes 60 protsendile inimestest ehk kolmele inimesele viiest. Küll aga otsustas ta sellele siiski võimaluse anda. 

«Asi sai alguse eelmisel kevadel, kui ühel õhtul raamatupoes avastasin Hal Elrodi raamatu «The Miracle Morning» (imeline hommik - e.k). Kui aus olla, siis tegelikult imestan siiani, et sellise pealkirjaga teos mind üldse kõnetas,» kirjeldas ettevõtja. Kuna ta leidis ka YouTube'ist mitme väljakutse läbi teinu kiitvaid kogemusi ning möödunud aasta novembri lõpuks oli tal hädasti aega nö juurde vaja, asuski ta ise seda mullu detsembris läbi tegema. 

«Esimesed viis kuni kuus päeva oli väljakutse minu jaoks tõeliselt raske,» tunnistas naine oma kogemust kokkuvõtvas blogipostituses, kuna jäi lisaks väljakutsele endale veel ka külmetushaigusse.

«Mõnel päeval panin seetõttu ka äratuse 20 minutit hilisemaks, et lühikesed ööd tervisele omakorda veel laastavamalt ei mõjuks. Nendel hommikutel ma ka võimlesin vähem, kui tavaliselt,» rääkis ta.

Esimese tunni põhimõte on tegeleda endaga ning planeerida algavat päeva end selleks vaimselt ja füüsiliselt valmistades. Sellest järgnevad tunnid tuleks hakata teostama tegevusi, mis antud päevaks juba ette planeeritud. Alustada tuleks tegevustest, mis on loomingulisemad ning vajavad keskendumist. «Meilide lugemine, nendele vastamine ja muud ratsionaalsemad tegevused tuleks ette võtta alles siis, kui eelpool mainitu on tehtud,» ütles ettevõtja.

Tulemuste seas, mida teised 30 päeva kell 5 hommikul ärganud on välja toonud, on näiteks produktiivsuse oluline tõus, sihikindlus tegutsemisel, tasakaalustatud vaimne seisund, suurenenud stressitaluvus, kehakaalu langus ja lugemisharjumus. «Ma ei saaks öelda, et ükski nendest tulemustest mul mööda külgi maha jookseks. Samas oli minu eesmärk eelkõige just produktiivsuse kasv,» sõnas Vahi.

20 päeva pärast väljakutsega pihta hakkamist sai ta juba panna kirja ka tähelepanekuid, mis kell 5 hommikul ärkamine endaga kaasa tõi. «Regulaarne ärkamine kell 5.00 osutus lihtsamaks, kui oleksin arvanud,» märkis Vahi. Küll aga tunnistas ta, et hommiku kõige raskemad olid esimesed 15 minutit, samas üllatuslikult kujunes väljakutse kõige raskemaks osaks õhtuse rutiini muutmine.

Mis aga puudutab eesmärki, mis ta neile 30 päevale seadis, siis pidev kell 5 hommikul ärkamine tõesti aitas tal produktiivsust tõsta. «Olen reeglina teinud ära kõik oma igasse päeva planeeritu juba esimese 3-4 tunniga,» kirjeldas ettevõtja.

Vaata lähemalt juuresolevast videost või loe edasi blogist!

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles