/nginx/o/2011/04/14/557417t1h97f7.jpg)
Venemaal edeneb erastamine aegamisi, hoolimata mullu avaldatud ambitsioonikatest plaanidest. Naabruses vireleva Valgevene varade müük on Vladimir Putini jaoks aga üks äraütlemata pakiline asi.
Mis on ühist Minskil ja Ateenal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu teame, pakub Vene peaminister Minskile nõukogudejärgse Euraasia Majandusühenduse kaudu 3 miljardit dollarit laenuraha. Abi kättesaamise tingimuseks näib aga olevat riigivara müügi kampaania.
Loomulikult ei ole Putin neoliberaalse majanduse usku pööranud.
Pigem on erastamine antud kontekstis venestamise eufemism – sest on ju siililegi selge, kes ostma hakkavad.
Valgevenel, mille jooksevkonto puudujääk on 16 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kauplemiseks erilist kaalu pole.
Aga ärgu euroala liidrid, kes Kreekat aidata üritavad (2010. aasta jooksevkonto defitsiit 10 protsenti SKTst), tundku end puudutatuna.
Sest suur erastamisprogramm võib olla täiesti sünnis ja kombekas ettevõtmine – uppis majanduse ülevõtmine edukamate naabrite poolt aga kindlasti mitte.
Copyright The Financial Times Limited 2011.