Varjusurmas Tallinna börsi võiks päästa suurte riigifirmade tulek
21. mai 2011, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile 15. aastapäeva tähistanud Tallinna börsi endised ja praegused juhid tõdesid, et väärtpaberiturule aitaks elu sisse puhuda suurte riigifirmade börsile viimine.
Alates kohaliku väärtpaberibörsi loomisest 1995. aastal on Tallinna börsi juhtinud neli inimest: Helo Meigas, Gert Tiivas, Kaidi Ruusalepp ja Andrus Alber. Ruusalepp tegutseb praegu NASDAQ OMX Tallinna juhatuse liikmena, Alber on aga börsijuht.
Helo Meigas meenutas, et kui ta 1995. aastal ametisse asus, vaatas toimiva organisatsiooni asemel vastu peaaegu tühi tuba. Oma ametiaja kulminatsiooniks ei pidanud ta samas esimest börsitehingut, mille tegi 1996. aastal president Lennart Meri, vaid inglastest nõunike kuu aega enne väärtpaberituru plaanitud avamist antud soovitust: lükata tärminit edasi.
«Inglased tulid Tallinna ja ütlesid, et börs pole avamiseks valmis. Neelasin kurku tulnud pisarad alla ja ütlesin, et me avame ikka. Ega me väga ei teadnud, mis juhtuma hakkab,» rääkis Meigas.
Meigaselt 1998. aastal ameti üle võtnud Gert Tiivas märkis, et tema asus Tallinna börsi juhtima kõigest 25-aastasena. Kohalik väärtpaberiturg oli just kukkunud 70–80 protsenti ning noort börsijuhti julgustati ametit vastu võtma lohutusega, et enam hullemaks olukord nagunii minna saa.
Esimesed paar aastat kulusidki Tiivase sõnul sellele, et tagada börsi ellujäämine. Tema ametiajal sai väärtpaberiturg ka rahvusvahelise mõõtme – Tallinna börsi ostis Soome HEX ning Tiivasel tuli samasse «paati» meelitada ka lätlased ja leedukad.
«Kui kellelgi on võimalus valida oma esimeseks töökohaks 25-aastasena börs, siis mina soovitaksin,» muigas Tiivas.
2005. aastal asus uue börsijuhina ametisse Kaidi Ruusalepp, kes meenutas oma juhiaega mitmete uute ettevõtete tulekuga – nimelt lisandusid siis börsile näiteks Tallink, Tallinna Vesi ja Starman.
2007. aastal võttis Ruusalepalt teatepulga üle Andrus Alber, kelle ametiaega jääb iseloomustama majanduskriisiga seotud suur börsilangus. Samas on Alberi juhtimisel saanud Tallinna börsi omanikuks Nasdaq ning Eesti on vahepeal üle läinud eurole.
Praegune börsijuht pidi eile tõdema, et kui näiteks Varssavi börs on viimase 15 aastaga läbi teinud tugeva kasvu, siis Tallinna oma ei saa kahjuks samaga vastata.
Tallinna börsil olevate ettevõtete turuväärtus moodustas Eesti SKTst 15 aastat tagasi 10 protsenti, praegu on see näitaja samuti ligi 10 protsenti. Varssavi börsil oli sama suhtarv 1996. aastal kõigest 5 protsenti, kuid ulatub nüüd 50–60 protsendini Poola SKTst.
Helo Meigase arvates annaks väärtpaberiturule uue hingamise see, kui valitsus otsustaks börsile tuua mõne suure riikliku infrastruktuuriettevõtte. Tema sõnul on Eesti majandusedu üheks peamiseks mootoriks olnud just julgus ettevõtteid erastada.
Ka Tiivase sõnul aitaks Baltimaade börse atraktiivsemaks muuta uute ettevõtete lisandumine. Tiivas lisas, et kui võrrelda erinevate riikide börsifirmade turukapitalisatsiooni suhet nende riikide SKTsse, kuuluvad riikide esikolmikusse Singapur, Šveits ja Hongkong.
Balti riigid asuvad selles võrdluses ühel pulgal selliste riikidega nagu Venezuela ja Ghana. Tiivase arvates kuuluvad arenenud kapitaliturud ühe moodsa ja arenenud riigi juurde.
Tallinna börsi senise tegevusaja jooksul on börsile tulnud 29 ettevõtet, neist 14 on sealt praeguseks lahkunud.