:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/22/6478301t1hf650.jpg)
Tallinna Vesi ASi puhaskasum langes möödunud aastal 60,7 protsenti ehk 11,2 miljoni euro võrra. See on summa, mille börsiettevõte pidi võimaliku haginõude ohus kõrvale panema.
Hiigelnõude oht pures Tallinna Vee kasumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku teenis veefirma mullu siiski 7,2 miljonit eurot kasumit. Käive jäi suhteliselt samale tasemele, kerkides 1,4 protsenti 60 miljonile eurole, teatas ettevõte börsile.
Nagu öeldud, võinuks Tallinna Vee kasum olla 11,2 miljoni euro võrra suurem. Seda mõjutas eelkõige provisjon seoses võimalike kolmandate osapoolte nõuetega, mis võivad järgneda riigikohtu 12. detsembri 2017 otsusele, juhul kui kohtud peaksid sellised nõuded põhjendatuks lugema.
Olgu öeldud, et Tallinna Vee ja konkurentsiameti vaheline vägikaikavedu jõudis esimese lõpplahenduseni mullu detsembris, mil riigikohus otsustas, et vee-ettevõte peab lahti ütlema oma vanast, 2011. aastal kivisse raiutud hinnakirjast ja koostama uue, regulaatoriga kooskõlastatud veetariifi. Sisuliselt tähendab see seda, et tallinlased maksid kuue aasta jooksul vee eest liiga kõrget hinda.
Kas kohtuhagi tuleb, pole praegu veel kindel. Küll on aga korteriühistud ja Eesti Omanike Keskliit valmis kohtusse minema. Enne tuleb aga ära oodata, missuguses vee hinnas Tallinna Vesi ja konkurentsiamet uuesti kokku lepivad.
«Enne seda pole meil kuskilt kinni hakata,» ütles omanike keskliidu juht Priit Pärna. Kuigi riigikohus leidis, et Tallinna Vee hinnakujundus pole aastaid olnud kulupõhine, ei tulnud protsentuaalselt välja, kui palju veetarbijad teenuse eest rohkem maksid.