:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/02/28/7647835t1h0d2e.jpg)
Valitsus otsustas, et edaspidi ei pea riigiasutused tellima kinnisvarateenuseid enam RKASilt, vaid neil on võimalus valida teenusepakkujaid vastavalt sellele, mis on nende jaoks soodsam.
Kriitika alla sattunud RKASi kinnisvaramonopol mõranes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on mitmed riigiasutused ja ministeeriumid asunud RKASi hoogsalt kritiseerima, öeldes, et viimase hinnad on kõrgemad ja üüriteenused paindumatud. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul ongi muudatuse eesmärk anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja RKASile ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest.
«Valitud kompetentsikeskuse ehk RKASi mudeliga on mõistlik jätkata, kuid kompetentsikeskuse juhtimist tuleb parandada,» ütles Aab. «Riigi hoonete valitsemine keskselt äriühingu vormis tegutseva teenusepakkuja kaudu on ennast õigustanud – see on levinud praktika ka välisriikides.»
Kuigi riigiasutused ei pea enam RKASi käest teenuseid tellima, jääb viimase põhiülesandeks endiselt riigiasutuste vajadustest lähtuva optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine.
Eesmärk on RKASi teenused ja hinnakujundus muuta läbipaistvamaks. Lisaks peab RKASilt olema võimalik tellida ka nõustamisteenuseid. Suurendatakse RKASi paindlikkust üüriteenuse pakkumisel ja rahastamisel.
Rahandusministeeriumi nõuniku Veronika Ilsjani sõnul vajab riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. Otsuste tegemisel puudub terviklik ülevaade riigi kinnisvara kasutusest, kuludest ja seisukorrast.
«Riigi kinnisvara planeerimine ja rahastamisotsuste tegemine tehakse süsteemsemaks ja paindlikumaks. Ministeeriumid peaksid saama ise oma kinnisvarakulusid juhtida ning kokkuhoitud vahendeid kasutada, nii suureneb vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvab motivatsioon kulusid kokku hoida,» sõnas Ilsjan.