Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7191665t1h8b44.jpg)
- Preisimaa 100 aasta vanused maksuseadused heidetakse kõrvale
- Eestil ei tasu väga suurt maksukingitust oodata
- Meediamajad tahavad nüüd käibemaksu langetamist
Euroopa Komisjon paneb suurtele veebihiiglastele, nagu Facebook ja Google, peale seninägematu maksu. Eesti meediamajad rõõmustavad, kuid soovitavad veel mitu sammu edasi astuda.
Euroopa Liidus saadetakse iga päev 20 miljardit e-kirja, tehakse 150 miljonit sotsiaalmeediapostitust ja 650 miljonit internetiotsingut. Internetifirmad, kes neid teenuseid pakuvad, on meie elu tundmatuseni muutnud. Ometi pärinevad nende firmade maksustamise reeglid 19. sajandi Preisimaalt, põhinedes eeldusel, et firma tasub maksu seal, kus ta füüsiliselt asub.
Sellised ettevõtted nagu Facebook, Google, Twitter ja Amazon ajavad äri aga internetis, mis võimaldab neil teenida hiiglaslikku kasumit riikidest, kus neil pole isegi kontorit.
Sellistel puhkudel jäävad riikide käed maksukogumisel lühikeseks. Traditsiooniliste ettevõtete maksukoormus on Euroopas enam kui kaks korda suurem kui internetifirmadel. Niimoodi põhjendas Euroopa Komisjon uue maksu vajalikkust.
Eile välja pakutud ajutise lahenduse järgi hakkavad globaalsed tehnoloogafirmad peagi maksma kolm protsenti oma käibelt Euroopa Liidu liikmesriigile, kus nad parasjagu internetireklaami ja kasutajate andmeid müüvad või muid teenuseid või kaupu vahendavad.
Maksu hakatakse esialgu võtma hiiglastelt, kelle ülemaailmne aastakäive ületab 750 miljonit või Euroopa Liidu riikides teenitud tulu 50 miljonit eurot. Siia alla lähevad kõik suured ettevõtted, välja jäävad väiksemad firmad ja idufirmad, keda tahetakse liigsest maksukoormusest säästa.
-Hoiab ära riikidevahelise kisma
Komisjoni ennustuse järgi peaksid ELi riigid teenima uue maksuga umbes viis miljardit eurot aastas. Kui palju võiks sel juhul teenida Eesti? Digimajanduse maksustamise teemaga pikalt tegelenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ei osanud seda veel öelda. «Kahjuks saab see selguda alles analüüsifaasis ja see on tuleviku teema,» märkis ta.
Kuigi täpsed andmed puuduvad, ütlevad Eesti turuosalised, et kaks kõige suuremat tegijat Google ja Facebook panevad Eestis aastaga taskusse umbes 10–15 miljonit eurot reklaamitulu. Kui piirduda kahe suurimaga, teeniks Eesti nende pealt aastas maksimaalselt 450 000 eurot. Pole teab kui suur summa.
Nagu öeldud, uus maks on ajutine. Siiski oli see vajalik, kuna pakub maksuauguprobleemile mõnetist leevendust ning annab samas liikmesriikidele aega, et globaalne, kõikehõlmav ja pikaajaline lahendus välja töötada.
Samuti aitab praegune lahendus vältida olukorda, kus iga liikmesriik hakkab tehnoloogiafirmadele oma makse kehtestama, mis viiks Euroopa maksukeskkonna killustumiseni ja konkurentsivõime kadumiseni.
Kuigi Dmitri Jegorov ütles, et Euroopa Komisjoni otsus on tõepoolest märgiline ja tähtis, on rõõmustada siiski veel liiga vara. Tema sõnul kipuvad esialgsed kavad pärast Euroopa Nõukogu ja Parlamendi laual käimist tundmatuseni muutuma.
Jegorov rõhutas, et nüüd, kui esimene samm on tehtud, peab jätkuma töö teise, pikemaajalise lahenduse elluviimisel. Eesti on alati toetanud pigem kasumipõhist maksu, mis võiks olla ka üks pikaajalise lahenduse nurgakive. See peaks hõlmama ka OECD riike.
«Eesti seisukoht on jätkuvalt see, et globaalne pikaajaline lahendus oleks eelistatum lahendus, kuid me mõistame, et selle sünd võib viibida veel väga pikka aega,» rääkis ta, lisades, et kuna paljudel riikidel on tekkinud kiusatus hakata ise makse kehtestama, tuleb ilmselt nõustuda ka ajutise, aga vähemalt ühise lahendusega.
-Eesti riik langetagu käibemaksu
Facebook ja Google on pikalt pinnuks silmas olnud traditsioonilistele lehetoimetustele, kuna veebihiiud hammustavad Eesti reklaamiturust üha suuremaid ampse, kuid makse ei tasu sentigi. Postimehe omanikfirma Eesti Meedia ASi juhatuse esimees Sven Nuutmann ütles, et komisjoni esialgne plaan on kindlasti parem kui mitte midagi.
«Oluline on aru saada, et Google ja Facebook on Eesti reklaamiturul suured tegijad, kuid makse nad praegu ei tasu. Samuti tuleb aru saada, et nad pole vaid tehnoloogiaplatvormid, vaid suured meediaettevõtted, kes toodavad oma sisu ja seega konkureerivad otseselt meie väljaannetega. Nende ohjeldamine on väga oluline,» ütles Nuutmann.
Samas tekitas temas küsimusi Euroopa Komisjoni vähene ambitsioonikus. «Miks uus maks on vaid kolm protsenti?» küsis ta ning tõi võrdluse, et Eesti riik maksustab kasvõi Postimehe või Eesti Päevalehe ajalehtede digitellimusi endiselt 20-protsendilise käibemaksuga. See kahandab aga selgelt kodumaiste tegijate konkurentsivõimet.
Üks lahendus oleks Nuutmanni sõnul see, kui Eesti valitsus langetaks ajalehtede digitellimuste ja e-raamatute käibemaksu Euroopa Komisjoni eeskujul samuti kolmele protsendile. Teine variant on, et Google ja Facebook maksaksid käibemaksu sama palju nagu kohalikud ettevõtted ehk 20 protsenti. Miks tehakse USA suurkorporatsioonidele selline maksukingitus, küsis Nuutmann.
«Olen ka sellega nõus, et maks Google’ile ja Facebookile peaks olema Euroopas ühtne, selge ja mõistlik. Samas pole Eestis mitte ühtegi toodet, millel oleks nii madal maksumäär, nagu rakenduks tehnoloogiafirmadele,» leidis ta.
Ekspress Grupp ASi juht Mari-Liis Rüütsalu ütles samuti, et kolmeprotsendiline aastamaks on samm õiges suunas. Ta selgitas, et meediafirma tulu tuleb reklaamist ja tellijate tulust. Selleks et reklaamiraha teenida, on meediafirmades palgal sadu ajakirjanikke. Selle pealt maksab ettevõte ära kõik tööjõu- ja ettevõtlusmaksud.
Seevastu rahvusvahelised platvormid, nagu Google ja Facebook, ei loo Rüütsalu sõnul Eestis ühtegi töökohta ega ka lisaväärtust, millest tuleks riigile maksutulu. «Selle eelise arvelt saavad need platvormid müüa reklaami palju odavamalt hinnaga kui kohalik meediafirma. Seetõttu on võrdsete võimaluste loomiseks ja riigi maksutulu kasvatamiseks õiglane sellise maksuliigi tekitamine,» kiitis Rüütsalu.
Ta lisas, et kui tänu Euroopa Komisjoni uuele maksule tõuseb ka tehnoloogiakontsernide reklaami hind, siis võidavad sellest kohalikud meediamajad ja nende konkurentsivõime pikemas perspektiivis paraneb.
KOMMENTAAR
Joel Zernask,
maksuekspert, KPMG partner ja maksuvaldkonna juht
Maailm on traditsiooniliste maksusüsteemide loomisest alates väga palju muutunud. Internetiajastul ei ole teenuse tarbija jaoks mingit vahet, kus asub veebiteenuse pakkuja.
Puudub seos teenuse osutamise ja väärtuse loomise asukoha vahel. Seetõttu on Euroopa Komisjoni samm õigluse seisukohalt väga oluline, kuna luuakse uus raamistik, mis vastab tänapäeva majanduse eripärale.
Uus maks mõjutab Euroopa Liidu maksumaastikku kahtlemata päris tuntavalt. Eeskätt muidugi suurriikides, kelle territooriumil teenitav digitulu on kümneid ja sadu kordi suurem kui väikeriikide puhul.
Eesti riigil on tänu muudatusele võimalik võita maksutulu, mis digigigantidelt mitte ühtegi kanalit pidi Eestisse ei jõua. Meediaettevõtetele peaks see kaasa tooma teatava konkurentsitingimuste tasakaalustumise, kohalikud ettevõtjad ei ole enam nii palju kehvemas seisus võrreldes globaalsete turuosalistega.
Seda, et Eesti konkurentsivõime seetõttu väheneks, ma eriti ei usu. Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimele see teatavat mõju kindlasti avaldab, kuid digigigantidele on Euroopa siiski piisavalt tähtis turg, et seda mitte ignoreerida, olenemata sellest, et ükski suurimaist ei pärine Euroopast.