Uuring tuvastas: 50+ inimeste halvustamine on Eesti tööturul levinud

Vanemaid inimesi diskrimineeritakse tööturul ka Eestis. Foto: Scott Griessel/PantherMedia / Scott Griessel

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai tutvustas tänasel konverentsil «Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?» värsket vanuseteemalist uuringut, mille raames küsitleti märtsi alguses tuhandet üle 15-aastast eestlast.

Lisaks sellele, et Eestis on probleeme soolise palgalõhega, on statistikaameti andmetel meil probleeme ka vanuselise diskrimineerimisega - üle 50-aastased inimesed saavad keskmiselt viiendiku võrra vähem palka. Samuti töötavad 50 pluss inimesed madalamatel kohtadel.  

Tulles aga värske uuringu juurde, siis ¾ vastanutest leidsid, et ka pensioniikka jõudes peaksid inimesed oma töökohal jätkama ning sealjuures pole eestlastel midagi selle vastu, et erinevates vanustes inimestega koos töötada.  

45 protsenti uuringus osalejatest leidsid, et nende kollektiivis vanuseline tõrjumine aset ei leia, kuid iga viies vastaja on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist. Vanus on sealjuures vastanute arvates kõige suuremaks ebavõrdse kohtlemise põhjuseks. Lisaks sellele toodi probleemidena välja isiklikud suhted juhiga ning vähene eesti keele oskus.

Uuringu kohaselt usuvad paljud eestlased, eriti nooremad, endiselt stereotüüpidesse ning neil on vanemate inimeste kohta palju eelarvamusi. Usutakse, et vanemad ei ole suutelised kaasaegset tehnikat kasutama ning on kaotanud oma loomingulisuse.

Pettai sõnul on üle 50-aastaste inimeste halvustamine tööturul kahjuks levinud ning neid peetakse alandlikeks, kehva tervisega, pessimistlikeks töötajateks.

Ka uuringus osalenud inimeste hinnangul on vanus number üks takistus töö leidmisel. Väga kindlalt tunnevad end tööturul seevastu 20-39 aastased, kes annavad endale ja oma oskustele kõrgeid hinnanguid. Oma bioloogilist vanust ja tervist peavad nad sealjuures enda suurimaks plussiks.

Allakäigutrepp hakkab 40ndatest eluaastatest. 16 protsenti 40-49 aastastest näevad vanust takistusena, 50-59 aastastest üle poole ning 72 protsenti 60-74 aastastest peavad enda vanust takistuseks tööturul.

Pettai selgitas, et probleem seisneb ka inimeste enda suhtumises.Oluline roll on enesesisendusel - inimene võtab alates mingist vanusest ühiskonna negatiivse suhtumise omaks ja käivitub ennasthävitav suhtumine.

Lahendusena tõi Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja välja võimaluse vähendada stereotüüpe, tõestades sealjuures, et need ei pea paika. Samuti võiks tema sõnul riik tööandjaid selles toetada ning tegeleda tuleb ka vanemate inimeste tööle motiveerimisega. «Rahvani tuleb viia suhtumine, et parim sotsiaalne kaitse on kõrges eas töötamine,» lausus Pettai.