Metsatööstur: elu oleks palju lihtsam, kui poliitikud kogu aeg valimisteks ei valmistuks

Tselluloositehast kavandava Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti puiduärimees, Tartusse plaanitava tselluloositehase ühe eestvedaja Margus Kohava sõnul oleks ettevõtjate elu palju lihtsam, kui iga kahe aasta tagant ei toimiks valimisi, mis viib poliitikud pikaajaliste sihtide asemel tihti populismi teele.

Kohava rääkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Swedbanki ja Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud eksporditeemalisel konverentsil, et üldiselt on Eesti inimesed väga ettevõtlikud ja saavad hästi hakkama. Kui aga Kohava käest küsiti, mida riik peaks tegema, vastas ta, et riik peaks looma stabiilse keskkonna, kus ettevõtjatel oleks soodus investeeringuid kavandada.

«Kui veidi vaimukamalt ja täpsemalt öelda, siis tegelikult võiks korraldada meie elu nii, et valimised poleks iga kahe aastat tagant,» lisas Kohava. Tema sõnul tähendavad riigikogu ja kohalike volikogude valimised seda, et poliitikud valmistuvad iga poole aasta tagant valimisteks. «Kui seda poleks, oleks meil palju lihtsam tööd teha,» leidis ettevõtja.

Reisimine hääli ei too

Natuke sarnase mõttega tuli välja ka riigikogu liige, parteitu Marko Mihkelson, kes ütles, et praegu puudub riigil selge strateegia, kuidas kümne aastaga meie ettevõtete eksporti kahekordistada. Olgu öeldud, et ka konverentsi teema oli «Eesti eksport 2028 – kuidas kahekordistada 10 aastaga Eesti eksporti?»

Tema sõnul oleks tarvis selget arusaama ja ka poliitilise vastutuse laienemist inimestele, kes Eesti välismajanduse õitsengu eest hoolt kandma kannavad. Näiteks võiks luua tugeva ja visioonika välismajandusministri portfelli. «Praegu on aga nii, et vastutuspallid kukuvad erinevate ministeeriumite ja ametkondade vahel. Ekspordi arendamine ei too poliitikutele valimistel eriti hääli sisse,» tõdes Mihkelson.

Teda toetas selles küsimuses ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, kes ütles, et ministrid ei soovi isegi võimalikele sihtturgudele reisida, et seal meie ettevõtjate huvide eest seista. Liigset reisimist ja kulutamist hakatakse neile lihtsalt hiljem ette heitma.  Lisaks ei too see neile siseriiklikel valimistel hääli, pidi ka Lubi tunnistama.

Siiski olid mõlemad mehed arvamusel, et pärast järgmisi valimis oleks Eesti välismajandus- ja ekspordipoliitikal tarvis selgemat sisu, mis aitaks kaasa sellele, et Eestit kaugetel turgudel rohkem tuntaks ja usaldataks.

Keegi ei oota meid välisturgudel

Koondunud Farmi Piimatööstuse ja Tere juht Katre Kõvask rääkis, et üldiselt on Eesti ettevõtjad kange seltskond, kes on mitu majanduskriisi läbi elanud ja päris müts peos riigi juurde minna ei taha. «Minnakse siis, kui häda käes ja on vaja suurt ametkondliku abi. Näiteks Aasia suunal on puudus uste avamisest ja suhetevõrgustiku loomiseks vajalike litsentside saamisest. Seal on ettevõte jõuetu,» kirjeldas Kõvask.

Lisaks soovitas ta meie eksporditeenuste eest hoolitsevatel ametnikel suhtuda oma töösse põlemisega.  «Ametnik peaks vaatama samasuguse õhinaga ette, nagu vaatavad ettevõtjad. Mitte keegi ei oota meid kaugetel välisturgudel. Väikse riigina on enese tõestamine kordades keerulisem kui suurtel riikidel. Peame olema kiiremad, paindlikumad ja riigiga rohkem koos pingutama,» selgitas Kõvask.

Klaveritootja Estonia Klaverivabrik ASi omaniku ja juhi Indrek Lauli sõnul on Eesti firmade peamine väljakutse välisturgudel see, kuidas paremini oma tooteid müüa. «Ideid, mida teha, on meil palju. Me suudame neid reeglina ka hästi ellu viia. Aga kui hästi me oskame oma tooteid müüa?» küsis Laul, lisades, et siin on meil veel arenguruumi.

Ta tõi näite ka Iisraelist, mis tänu headele suhetele USAga, on leidnud viimases sisuliselt teise koduturu ja pea iga ettevõte ekspordib Ameerikasse. Laul leidis, et tänu riigi ja ekspordiagentuuride tõsisele tööle võiks ka Eestil taoline teine, palju suurem koduturg tulevikus olla.