Helsingi autojuhtide tume tulevik: tulemas on ummikumaksud ja kõrged parkimistasud

Helsingi. Foto: Vesa Moilanen/AP/Scanpix

Helsingi linnavalitsus plaanib kehtestada ummikumaksu ning tõsta parkimistasusid saja protsendi võrra. 

Kuigi hiljutise uuringu kohaselt on lootust, et Helsingi heitkogus väheneb 2035. aastaks nõutud tasemele, pole süsinikneutraalsust vanaviisi jätkates võimalik saavutada. Seetõttu on heidete vähendamise kava koostamine hetkel üks Helsingi linna nõukogu peamisi projekte, vahendab Helsingin Sanomat.

Sügisel vastu võetud strateegia ehk linnavalitsuse programmi eesmärgiks on Helsingis 2035. aastaks saavutada süsinikupõhine neutraalsus. Süsinikuneutraalsus on olukord, kus mõne toote või protsessiga seotud netoheitkogus on null ning see saavutatakse vältimatu heite kompenseerimise abil.

Praktikas tähendab see seda, et Helsingis proovitakse 2035. aastaks vähendada linnas tekkivaid heitkoguseid 80 protsendini 1990. aasta tasemest.

Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, mis on ametnike sõnul ka saavutatav, kuid nõuab poliitikutelt keeruliste otsuste langetamist. Helsingi süsinikdioksiidi heitkogused olid 2016. aastal ligikaudu 2700 kilotonni. Helsingi heitkogustest moodustab umbes poole ehitiste, veerandi liikluse ja 15 protsenti elektrienergia tarbimine.

Sealjuures läheb plaan heitekoguste märkimisväärseks vähendamiseks keeruliseks siis, kui rääkida konkreetsetest meetmetest, mis eesmärgi saavutamiseks kasutusele tuleb võtta.

Eriti murelikuks teeb uus plaan autojuhid, kelle elu läheb märkimisväärselt kallimaks - ametnike sõnul oleksid ummikumaksud kõige tõhusamaks viisiks liikluses tekkivate heitgaaside koguse vähendamiseks. Ka linnapea Jan Vapaavuori on öelnud, et teemaksud on kriitilise tähtsusega.

Üks heitkoguste vähendamise kavas esitatud ettepanekutest on tõsta ka parkimistasusid sada protsenti ning investeerida sealjuures jalgrattasõidu võimaluste parandamisesse. Parkimismaksude suurendamine tooks endaga paratamatult kaasa suure vastuhaku ettevõtlussektori poolt. Sealjuures on paljud plaanid heitkoguste vähendamiseks hetkel ka transpordipoliitikaga vastuolus.

Keskonnaeesmärkide tätimiseks otsib Helsingi linn alternatiive ka kivisöe kasutamisele ning linn soovib suurendada taastuvenergia osakaalu energiaallikates. Samuti on linna jaoks oluline suurendada elektriautode arvu - selleks, et saavutada 2035. aastaks määratud eesmärgid, peaks 30 protsenti Helsingis liikuvatest autodest olema elektriautod. Linn saab selle jaoks omalt poolt juurde ehitada elektriautode laadimispunkte.

Kuigi mõned linna poolt välja toodud meetodid on sellised, mida saaks rakendada juba lähiajal, on ebatõenäoline, et teemaksude küsimus veel nii pea vastuse saaks. Helsingi linn ei saa selle üle üksi otsustada, kuna muutus nõuaks ka uute õigusaktide loomist. Linnavalitsuse programmi eelnõu kohaselt võiks seadusemuutmise protsesse alustada 2020. aastal.

Küll aga võib parkimismaksude üle otsustada Helsingi linn ise ning nii võivad need juba eelseisvatel aastatel märkimisväärselt tõusta.

2016. aasta Helsingi transpordi aruande kohaselt tooksid ummikumaksud autoga sõitjatele kaasa aastas umbes 340 eurose lisakulu. Vaatamata sellele on näiteks Stockholmil, kus ummikumaksud juba pikka aega kasutusel olnud, sellega head kogemused. Süsteemi on kasutatud enam kui kümme aastat ning uuringu kohaselt on 70 protsenti kodanikest süsteemiga rahul.

Kuigi Helsingi näol ei ole tegelikult tegemist linnaga, kus oleks õhusaaste suureks probleemiks, soovitakse uute meetmetega teistele head eeskuju näidata.

Sealjuures on põhjust muretsemiseks ka neil endal -hiljutise rahvusvahelise aruande kohaselt võib Helsingi keskmine õhutemperatuur järgmisel kümnendil tõusta võrreldes eelindustriaalse ajaga 2,5 kraadi võrra. Pariisi kliimakokkuleppes on kirja pandud eesmärk hoida keskmine temperatuuri tõus kogu maailmas kuni 1,5 kraadi piires. Helsingis võib globaalne soojenemine tuua endaga kaasa näiteks üleujutuste suurenemise.