Iga kiiver ei pruugi kandjat kaitsta

Kiivrikandmine muutub noorematele ratturitele peagi kohustuslikuks. Foto: SCANPIX

Rattureid ja mopeedijuhte kutsutakse praegu kampaania korras kiivrit kandma, juulist muutub see nooremate puhul ka kohustuslikuks. Mullu 11 riigi osalusel tehtud kontroll aga osutab sellele, et kõik poeriiulitel olevad kiivrid ei suuda kandjat kaitsta.

Nimelt viisid mullu 11 Euroopa riigi (Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Leedu, Läti, Holland, Rootsi ja Sloveenia, Island ja Norra) turujärelevalveasutused läbi vabaaja kiivrite ohutuse erikontrolli. Kontrolliti 367 kiivri vastavust asjaomastele ohutusnõuetele. Märgistuse ja kasutusjuhiste osas ei vastanud nõuetele üle 60 protsendi valimist.

Lisaks läks 40 kiivrit laborisse testimisele. Testide käigus hinnati muu hulgas vaatevälja, löögikindlust ja kiivrit paigal hoidva kinnitussüsteemi sobivust. Tulemused näitasid, et pea pooled testitud mudelitest ei vastanud asjaomasele standardile ühe või mitme parameetri puhul.

Samas on rattakiivrite puhul kvaliteedinormidele vastavust ka ostjal endal üsna lihtne kontrollida. Kiivril peab olema märk CE EN 1078. Samuti peaks korralikul kiivril olema helkurriba.

Mida veel kiivri ostmisel silmas pidada?

• Kiiver peab olema paras. Suurem osa kiivreid toodetakse kahes suuruses: pea ümbermõõdule 54-57 ja 58-61 sentimeetrit. Selleks, et kiiver ei loksuks, vajuks silmadele ega kuklasse, saab reguleerida suurust kiivri tagumises osas olevate rihmade abil. Erinevad tootjad kasutavad erinevaid reguleerimissüsteeme.
• Kiiver peab olema peas otse. Silmade ja kiivri serva vahele peab jääma ligikaudu kahe sõrme laiune vahe.
• Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt, mitte otse lõua alt. Kinnitusrihm peab olema kergesti suletav ning paraja pikkusega.
• Kiiver peab olema mugav. Kõik liikluses toimuv peab olema kergesti jälgitav. Kui kannad prille, proovi kiivrit koos nendega.

Allikas: maanteeamet