VAATA JA IMESTA: mis toetusi jagab Kreeka valitsus oma vaestele, et hoida riigis ära humanitaarkriisi?

Veel selle aasta märtsis protestisid Kreeka pensionärid pensionikärbete vastu, mis ainult süvendavad vaesust riigis. Foto: PETROS GIANNAKOURIS/AP

Kuna 2015. aastaks oli Kreeka oma praktiliselt olematu sotsiaalsüsteemi tõttu jõudnud humanitaarkriisi lävele, asus valitsus kiiresti läbi viima reforme, mille käigus asuti enim haavatavatele ühiskonnagruppidele jagama mitmesuguseid toetusi, mis aitaks seda siiski vältida.

«Mis iseloomustas Kreeka sotsiaalsüsteemi enne 2015. aastat? Esiteks, sotsiaalabi eelarve oli väga väike. Kreeka kulutas sellele vaid 2,2 protsenti SKPst samal ajal, kui ELi keskmine on 4,1 protsenti SKP-st,» kirjeldas veebruaris Ateenas ajakirjanikele Kreeka valitsuse sotsiaalse sidususe aseminister Theano Fotiou. Mis puudutab peretoetusi, siis need moodustasid vaid 0,4 protsenti SKP-st, samas kui ELi keskmine on 2,1 protsenti SKP-st.

Theano Fotiou Foto: Erakogu

«Lisaks puudus sotsiaalabisüsteemis igasugune struktuur,» nentis Fotiou. Peamiselt tegelesid selle jagamisega kas kolmanda sektori organisatsioonid, mis töötasid valdavalt filantroopia põhimõttel ja mille osas puudus selge ülevaade, või siis terve rida üksikuid riiklikke programme, mida pakkusid kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, vms.

«Vähekindlustatutel puudus turvavõrgustik,» märkis minister. Niigi kehva olukorra süvendasid veelgi tohutu bürokraatia, korruptsioon ning onupojapoliitika.

Iga kolmas kreeklane elab vaesuses

«Seega, kui Kreekat tabas majanduskriis, kukkusid need olemasolevadki sotsiaalabi võimalused kokku,» märkis Fotiou. Nii oli 2015. aastaks riigi SKP vähenenud veerandi võrra, töötuse tase oli tõusnud 27 protsendini ja noorte töötus 52 protsendini. Kreeka statistikaameti andmetel elas selleks hetkeks vaesuses 36 protsenti lastest ning üldises vaesusriskis elavate kreeklast arv kasvas kolmandiku võrra, 2,9 miljonilt 3,9 miljoni kreeklaseni. Kokku elab riigis pea 11 miljonit inimest.

«Nii seadsime me aastatel 2015 ja 2016 eesmärgiks humanitaarkriisi ära hoidmise riigis,» rääkis minister. Esimene samm võeti ette veebruaris ja märtsis 2015, kus astuti kolm konkreetset sammu, pidades silmas 400 000 kreeklase heaolu. «Kõigepealt andsime neile ettemaksega pangakaardi toidu ostmiseks. Tegemist oli kogu Euroopa tasandil täiesti uuendusliku lahendusega,» ütles Fotiou. 

Kaart töötas krediitkaardina, kuhu valitsus kandis igakuiselt 70-220 eurot pere peale ja mida sai kasutada kõigis poodides, mitte ainult supermarketites. Võrdluseks olgu öeldud, et mais 2015 oli keskmine palk Kreekas 1115,12 eurot kuus. Samas 21. sajandi madalaima keskmise palga number pärineb 2002. aastast, kui see oli 939,14 eurot kuus ning kõrgeim oli juulis 2011, kui see oli 1462,20 eurot kuus.

Teise sammuna võimaldas valitsus neile 400 000 inimesele tasuta elektrit, makstes kinni kuni 300 kW elektritarbimist kuus pere kohta. Võrdluseks, väike ühetoaline korter Tallinna kesklinnas tarbib talvel ligi 1000 kW, suviti pea poole vähem. «Ja kolmandana oli eluasemetoetus 70-220 eurot kuus vastavalt pere suurusele,» sõnas Fotiou.

Samaaegselt asuti kõige enam majanduskriisist lüüa saanud piirkondades jagama koolides õpilastele tasuta koolilõunaid. Ka hakati 2016. aastal pakkuma 2,5 miljonile seni tervisekindlustust mitte omanud kreeklasele tasuta tervishoiuteenuseid ning juba 2015. aastal tehti töötutele võimalikuks tasuta ühistranspordi kasutamine, kus nad said ettemakstud ühistranspordikaardid nagu krediitkaardid, mis jagati peredele toidu ostmiseks.

Kaks aastat hiljem, 2017. aasta veebruarist hakkas Kreeka valitsus võitluses vaesusega maksma äärmises vaesuses elavatele kreeklastele tingimusteta põhisissetulekut ehk nn kodanikupalka. Sellest poole saavad nad sarnaselt toidu ostmiseks sarnaste ettemakstud krediitkaardiga. 2018. aasta alguses olid selle saajaid 627 000 kreeklast. Aasta lõpuks võib see arv tõusta 700 000 inimeseni ning hetkel on eelarves selleks ette nähtud 760 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt 1100 eurot inimese kohta aastas.

Koos sellega rakendatakse selle toetuse saajatele tavapärasest odavamad, nö sotsiaaltariifid vee ja elektrihinna osas. Nende perede lapsed saavad ka tasuta lasteaias käia, pereliikmed tasuta arsti juures ja ka ravimite eest ei pea nad maksma. Samuti võimaldatakse neile läbi Euroopa abifondi enim puudustkannatavatele isikutele (FEAD) ka Toidupanga sarnast teenust. Umbes 10 protsendile neist inimestest pakutakse ka teenuseid, mis võimaldaks neil naasta tööturule.

Koos sellega on tänaseni jätkanud Kreeka valitsus koolides tasuta koolilõunate jagamist. «Igapäevaselt jagatakse koolides 130 000 tasuta sooja koolilõunat algklassidele 56 kohalikus omavalitsuses, kus majanduskriis on kõige tugevama löögi andnud,» märkis Fotiou. Ka makstakse Kreekas 1,423 miljonile inimesele sotsiaal- ehk kodanikudividendi, milleks on valitsusel sel aastal kulutada 750 miljonit eurot. See teeb keskmiselt 527 eurot inimese kohta aastas.

Täiendavad sammud ka sel ja järgmisel aastal

Mis puudutab käimasolevat 2018. aastat ja järgmist 2019. aastat, siis vaesuses elavate laste osas on valitsusel plaan jätkata tasuta koolilõunate programmiga, 2019. aasta lõpuks peaks igapäevaste saajata arv seal kasvama 500 000 lapseni. 

Ka on plaan lähima kahe aasta jooksul võimaldada kuni 165 000 lapsel tasuta lasteaias käia, tõsta 40 protsenti peretoetusi (selleks on ette nähtud 260 miljonit eurot) ja tõsta 700 000 pere sotsiaaltoetusi 75-100 protsenti. «Esimest korda rajame üle riigi ka 100 peretugikeskust, mis saavad olema tihedalt seotud kogukonnakeskustega,» rääkis minister. Ka on riigis uuendatud lapsendamisseadust.

Ka tehakse asjaajamine lihtsamaks puudega inimestele. «Me võtame sellest aastast kasutusele elektroonilise puudega isiku kaardi,» kirjeldas Fotiou. Sellega pannakse paika ühelt poolt inimese puude raskusaste, samas aga on see ka aluseks toetuste väljamaksmisel. 

Puuetega inimestele mõeldud sotsiaaltoetuste pilootprogramm käivitati kuu aega tagasi, selle aasta veebruaris. Ka kohendatakse seadusi selliselt, et ÜRO inimõiguste konventsioonis puuetega inimeste õigusi puudutavad osad oleks siseriiklikult samuti tagatud. Ka on Kreeka valitsusel plaanis eraldi sammud riigis elavate mustlaste ning kodutute osas. 

«Kaardistasime Kreekas 370 roma kogukonda ning avastasime, et nad elavad väga vaestes ja ebainimlikes oludes,» märkis Fotiou. Nii plaanitakse 70 kogukonda neist ümberasustada. Ka on nende toetamiseks loodud üle riigi 40 sotsiaalkeskust, mis on samuti kogukonnakeskustega tihedalt seotud. Ka plaanivad kreeklased seadusandlikul tasandil reguleerida tänaval kaubitsemise, pidades silmas just mustlaste teenimisvõimalusi.

Mis puudutab kodutuid, siis kuue piloot omavalitsuse põhjal on asutud koostama andmebaasi, mis kaardistaks ära, kui palju inimesi ja kes on kodutud. Ka on valitsus eraldanud 2018 ja 2019 aasta peale 5 miljonit eurot kodututele elukoha leidmiseks ning nende tööturule tagasi aitamiseks. Samuti on plaanis 2019. aastal jagada 600 miljonit eurot kodututele üüri toetuseks.

Ka on Kreeka pealinnas Ateenas käima pandud ka kodutute buss, mis käib nende kogunemiskohtades. Bussis on võimalik kasutada tualetti, käia dušši all ja saada endale uued, puhtad riided.