Hinnang Eesti Energia majandustulemustele: vastu vaatab kurb argipäev ja keeruline tulevik

Eesti suurim elektritootja Eesti Energia tutvustas oma 2017. aasta majandustulemusi 27. veebruaril. Foto: Erik Prozes

Eesti Energia 2017. aasta majandustulemuste vastu võiks huvi tunda iga kodanik, sest on ju see ettevõte kaudselt meie kõigi ühisvara ning meie kõigi huvides oleks ettevõtte võimalikult hea käekäik. Raamatupidamisnumbritest vaatab vastu aga põlevkivienergeetika kurb argipäev ja riigiettevõtte keeruline tulevik, leiab arvamusloos Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Esiteks, elektri ja õlitootmise EBITDA ilma ühekordsete tuludeta kokku oli 2017. aastal sama madal kui 2016. aastal. Seda tootmisrekordite, kasvanud naftahinna, jätkuva alandatud ressursitasu tingimustes. 2018. aastalt oodatakse sarnaseid tulemusi.

Võib tõdeda, et selles osas ollakse ennatlikult liiga optimistlikud, sest mõne kuuga on CO2 hinnad, mis põlevkivielektrisse üksüheselt üle kanduvad, kallinenud pea kaks korda.

Õlitehase 2017.aasta EBITDA oli vaid 23,9 miljonit eurot, mis katab vaevalt ära intressid ja amortisatsiooni. Põlevkivi ressursitasu alandamiseta oleks see projekt miinuses nagu ta seda on olnud rajamisest peale.

Uut õlitehase projekti, mille investeerimisotsust valmistatakse ette 2019. aasta alguseks, saaks selliste numbrite korral finantseerida ainult muude äritegevuste arvelt, sest eraldiseisvalt see projekt elujõuline ei oleks.

Muude äritegevuste puhul on kõne all peamiselt võrgutegevuse varad ja rahavood. Elektritarbijatena on paslik küsida, kas on ikka mõistlik, et Elektrilevi klientidena võrguteenusega mitte seotud riskantseid ärilisi projekte üleval hoiame? 

Võiks põlevkivi poole vabalt kinni panna

Põlevkivienergeetika väikese EBITDA teenimine suure keskkonnakoormuse tingimustes, sunnib küsima, milleks seda vaja on? Kusjuures seda keskkonnakoormust võib omakorda ju dumpinguks lugeda, sest veekasutuse või ladestustasudena makstakse kordades väiksemaid tasusid võrreldes konkurentidega mujal Eestis.

Eesti Energiale toovad kasumi võrguteenus ja kõrged juurdehindlused jaetarbijatele, mis on turu keskmisega võrreldes ca 80-110 protsenti kõrgemad. Dividendi makstakse samas suurusjärgus Eleringiga, varade maht erineb aga mitmekordselt.

Teiseks torkab silma realistlike investeerimisprojektide puudumine, seda hoolimata ettevõttele seatud väga õigest strateegilisest suunast toota 2021. aastaks 40 protsenti elektrit taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest.

Ainsaks suuremahuliseks projektiks leiame ettevõtte kodulehelt Tootsi tuulepargi, millele erinevate trikitamistega tekitatud riiklik erikohtlemine on konkurentide poolt järjekindlalt kohtusse kaevatud. Põhiliseks vastuoluks on Eesti Energiale terendav üleliigne tulu olemasolevast energiatoetuse skeemist, mille eest saaks rajada neli kuni viis sama suurt tuuleparki. 

Realistlike investeerimisprojektide puudumist ei saa muidugi vaid ettevõtte süüks panna, sest investeerimine taastuvenergiasse, iseäranis suurt kasvu lubavasse tuuleenergiasse, on riigi poolt erakordselt keeruliseks tehtud.

Taastuvenergia kasvuvõimalused tegelikult piiratud

Riigikaitse - ja keskkonnakaitselised piirangud ning toetusmeetmete poliitilistes tõmbetuultes hoidmine koos uute vähempakkumiste edasilükkamisega määramatusse tulevikku, on toonud kaasa olukorra, kus Eestis ei ole juba aastaid rajatud ühtegi uut tuuleparki.

Naaberturgudel kuhu ettevõte otsivalt vaatab, on aga juba ees tugevad tegijad ning kasumi asemel võib ka kahjumit teenida nagu ettevõte 2017. aastal Leedus tunda sai kui energiamüügist teeniti 1,37 miljonit eurot kahjumit. 

Kokkuvõttes on Eesti Energia kogu oma välisest särast hoolimata keerulises majanduslikus olukorras, kus põlevkivienergeetika kannab hääbumise märke, ent kasvuvõimalused taastuvenergia valdkonnas on piiratud. Riigipoolsel erikohtlemisel rajanev energiatootmise arendamine on ettevõttele teinud karuteene kodus ning piirab ka võimalusi nõuda võrdset kohtlemist välisturgudel, kus samasuguseid meetmeid rakendatakse kohalike riigiettevõtete kaitsmisel.

Positiivseks arengustsenaariumiks peaks riik erikohtlemisest loobuma ning kehtestama tingimused võrdseks konkurentsiks, läbipaistvaks energiamajanduse arendamiseks, tagades investeerimiskeskkonna ettenähtavuse ja tõhusa regulatiivse järelvalve. Selliselt platvormilt on võimalik ka naaberriike veenda analoogselt käituma.