Väiketanklad kurdavad: meid süüaksegi turult välja

Tõrremäe tankla. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Äsja riigikogus vastu võetud vedelkütuse seadus sööb väikesed tanklad turult välja ning mängib trumbid kätte vaid suurtele, kes hakkavad senisest rohkem diisli- ja bensiinihindu dikteerima, leiab Eesti väiketanklaid ühendav Eesti Kütuseliit.

«Ausate müüjate konkurentsivõime tagamise eesmärk kõlab ilusalt, kuid tegelikkuses on kütuseturul tekkimas suuremate monopolid,» ütles kütuseliidu tegevjuht Meelis Krautmann. Nad näevad, et nemad tõrjutakse välja ning alles jäävad vaid suured ketid nagu Olerex või Alexela, kes dikteerivad kütuse hindu.

«Seega selle seadusega ei tagata mingit konkrurentsivõimet, vaid luuakse eeldused monopolide tekkeks ja suretatakse maapiirkondades väikeettevõtlust,» põrutas Krautmann.

Mis siis väiketanklaid nii palju häirib? Järgmise aasta 1. veebruarist jõustuva seadusega muutub viis, kuidas võetakse kütusemüüjatelt tagatisraha. Olgu öeldud, et tagatisraha eesmärk on turult eemal hoida petturid ja ühepäevaliblikad, samuti anda maksuametile suurem jõuõlg – maksupettused võivad ulatuda miljonitesse eurodesse, aga tagantjärele seda raha tagasi saada on väga keeruline.

Kui praegu on pant fikseeritud 100 000 euro peale, siis peagi hakkab tagatisraha suurus sõltuma sellest, kui palju väiketankla järgmise kahe kuu jooksul kütust müüb. Kusjuures seda peab ta ette nägema. Krautmanni sõnul võib niimoodi tagatisraha suurus vabalt kerkida poole miljoni euroni, mida väikeettevõtjatel pole korraga kuskilt võtta. Kui aga riigile raha maksta pole, ei tohi ka klientidele kütust müüa.  

Aga siingi on teatud nüansid. Sarnaselt kehtiva süsteemiga, saavad ühe või kahe tankla pidajad taotleda tagatisraha vähendamist kuni 90 protsenti. Nii on võimalik välja kaubelda minimaalne pandimakse suurus 5000 eurot. Krautmann ütles, et praegu on ausad ja pika vaatega väiketanklate pidajad oma laitmatut renomeed juba tõestanud ja tagatisraha suuruse alla kaubelnud. Uus süsteem sunnib neid nö uuele ringile minema. See on paljude jaoks aga tülikas ja kulukas, lühidalt öeldes täiendav halduskoormus.

Suurtel kütusemüüjatel, kes viimasel ajal on Eestis kõvasti väiketanklaid neelanud ja oma tegevust laiendanud, kehtib fikseeritud tagatisraha suurusega 1 miljon eurot. Ka see on Krautmanni hinnangul ebaõiglane ja diskrimineerib väikeettevõtjaid.

«Väikesed kütusemüüjad maksvad tagatise riigile rahas, andes omavahendid käest ära, kuid suurtel on võimalik tagatisena esitada pangagarantiid või hüpoteeke oma varale. Sellest lähtudes on ilmne, et väikestel müüjatel on tagatise maksmine ja tasuta raha riigi käes hoidmine koormavam,» selgitas liidu juht.

Tagatise nõuete karmistamise mõte jääb kütuseliidule mõistmatuks olukorras, kus riik hakkab kõiki kütuseturul toimuvaid ostu-müügitehinguid ning laoarvestust jälgima nö reaalajas, luues selle tarvis. «Andmekogude süsteem peaks vastupidiselt leevendama tagatise nõudeid, sest tulevikus on riigil reaalaasjas teada kuidas kütused liiguvad,» põhjendas liit.

«Seaduste muudatusega keeratakse kraane rohkem kinni. Ka see asjaolu tekitab meis tõsise kahtluse, et seaduse muudatuse eesmärk on mängida kätte kellelegi turupositsioon ja tõrjuda turult välja väiksed kütuse müüjad,» lisas Krautmann.

Seetõttu näeb Eesti Kütuseliit tulevikus ohtu, et sarnaselt hakatakse tagatist nõudma muudes valdkondades, mille järelevalvega ei suuda ega taha riik hakkama saada.

Tõniste: võitlus maksupetturitega muutub tõhusamaks

Seaduse välja töötanud rahandusministeeriumi sõnul loovad riigikogus vastu võetud seadusemuudatused turuosalistele senisest võrdsemad konkurentsitingimused ning aitavad maksuhalduril maksupettuste mahtu vähendada. 

«Kui täna saab maksuamet info müügitehingute kohta tagantjärele ja tagatissummad katavad üldiselt tekitatud kahjust vaid väikese osa, siis täna vastu võetud muudatused toovad müügiinfo reaalaega ja seovad müüja makstava tagatise müüdava kütusekogusega,» rääkis rahandusminister Toomas Tõniste.

See võimaldab tema sõnul senisest tõhusamalt võidelda sektoris maksupettuste vastu, parandades sellega ka ausate müüjate konkurentsivõimet ja kasvatades riigi maksutulusid. Kütuseturu reaalajas jälgimise tulemusel saab maksuamet aga oluliselt kiiremini teha riskianalüüse ja reageerida operatiivselt riskantsetele tehingutele ja toimingutele.

Maksu- ja tolliameti hinnangul tegutseb kütusesektoris ligi 86 riskiga isikut ning vedelkütuse turul toimuvate maksupettuste iga-aastane maht on hinnanguliselt 50–60 miljonit eurot. Meetmete tulemusel ootab riik täiendavaks aastaseks maksulaekumiseks 12 miljonit eurot.