/nginx/o/2018/03/15/7687581t1h8a69.png)
Swedbanki vahendatud Rumeenia maa-afääris miljoneid kaotanute nõudeid koondava Bond Recovery esindaja teatas teisipäeval, et nendega siiani ühinemata jätnud võlausaldajate nõuded aeguvad juba märtsis. Swedbank lükkas väite ümber.
Advokaat valetas Swedbanki võlausaldajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm aastat tagasi kirjutas Postimees, kuidas üle 200 eestlase jäi ilma kokku 8,5 miljonist eurost, mille nad Swedbanki vahendusel 2007. aastal Rumeenia kinnisvarasse investeerisid. Loodetud tuluta jäi hulk investoreid, nende hulgas Raivo Aavisto, Raivo Kütt, Urmas Kaarlep, Madis Habakuk, Elmo Sarapuu, Hannes Kuhlbach, Hans H. Luik. Neile jäi vaid võlanõue Swedbanki vastu, kes oli neil soovitanud raha sellesse projekti paigutada.
Tühjade pihkudega investoritest osa koondus Bond Recovery OÜ alla. Viimased kolm aastat on nad mitu korda pöördunud ülejäänud paarisaja samas tehingus raha kaotanud investori poole, et nood nõuded neile loovutaks.
«Maad on seal ju alles – ju nad loodavad midagi veel teenida. Aga selleks peavad nad riigikohtus võitma,» ütles anonüümseks jääda soovinud investor, kes Bond Recovery ettepanekuga kaasa ei läinud.
«See on tüüpiline fake news (libauudis – toim),» ütles Jüri Mõis.
«Eks nad üritavad võimalikult palju võlanõudeid kokku ajada, et kohtuvõidu korral sealt mingi protsent kätte saada,» ütles oma nõude loovutanud Urmas Kaarlep.
Ent vähemalt 80 investorit pole Bond Recovery plaaniga seni kaasa läinud ning nüüd kasutatakse karmimaid võtteid.
13. märtsi varahommikul potsatas ajakirjanike postkasti pressiteade, milles seisis, et Rumeenia rämpsvõlakirjadesse investeerinud Swedbanki kliendid jäävad igatahes nüüd oma rahast ilma. Sellest tegid uudise ERR, Äripäev, Delfi ja mõneks tunniks ka Postimees.
/nginx/o/2018/03/15/7687577t1h65a8.png)
/nginx/o/2018/03/15/7687581t1h8a69.png)
Swedbanki juristid eitavad nõude aegumist
Kuigi pressiteade kuulutab kindlalt, et Rumeenia rämpsvõlakirjadesse investeerinud Swedbanki kliendid jäävad oma rahast ilma, ei vasta see Swedbanki juristide hinnangul tõele.
«Kui jutt käib võlakirjade lõpliku lunastustähtaja saabumisest, siis võlakirjade tagasimaksmise nõude aegumine on peatunud seoses võlakirjad emiteerinud Nord Hill Land Portfolio pankroti väljakuulutamisega augustis 2015, mistõttu selle nõude juures ei saa midagi 31. märtsil aeguda,» teatasid panga juristid kommunikatsioonijuhi Kristi Roosti vahendusel.
«Võlakirjade lõpliku lunastustähtaja saabumisega seoses ei tekkinud pangal 2015. aastal oma klientide ees ühtegi uut kohustust. Seega ei saanud siis jooksma hakata ka ükski uus aegumistähtaeg,» lisasid juristid.
Kui Swedbanki juristidele on asi selge – võlanõuded 31. märtsil ei aegu –, siis pressiteate välja saatnud Liis Puidak leevendas hiljem pressiteate kindla kõneviisi kahtlevamaga: nõuded võivad aeguda, aga ei pruugi.
Swedbanki võlausaldajate hinnangul on aegumistähtaeg õhust võetud ja neile üritatakse pressiteatega lihtsalt survet avaldada, et nad Bond Recoveryga liituks. «See on tüüpiline fake news (libauudis – toim),» ütles Jüri Mõis.
Pressiteate saatis laiali võlanõudeid koondava Bond Recovery juhatuse liige Liis Puidak, kes esitles ennast sel puhul aga hoopis Antti Aasmaa advokaadibüroo advokaadina.
Puidak ütles, et advokaaditiitel sattus pressiteatesse kogemata. «Selle pani meiliprogramm, seda poleks antud juhul pidanud lisama,» tunnistas ta.
Eesti Advokatuuri juhatuse liikme vandeadvokaat Indrek Sirki sõnul on advokaatidel õigus teenuseid reklaamida, kuid advokatuuri eetikakoodeks keelab teha eksitavat reklaami või osutada kõlvatut konkurentsi.
«Pressiteate tekstist selliseid tunnuseid ei nähtu, kuigi teatud faktiväited on seatud kahtluse alla. Näiteks tähtaeg nõude esitamiseks,» lisas Sirk.
Võlausaldajatele püütakse survet avaldada
Liis Puidak lisas pressiteate lõppu ligikaudu 80 võlausaldaja nime, kelle nõuet korstnasse kirjutamine ähvardavat. Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost kinnitas, et nende andmetel pole enamik nimetatutest oma nõudeid Bond Recoveryle loovutanud.
Puidaku sõnul sattus nimekiri pressiteatesse kogemata. «See läks veidi nihu. Aga need nimed on kohtuotsustes kirjas ja seega avalik info,» ütles Puidak.
Mõni tund hiljem saatis ta aga e-kirja, milles tunnistas viga. «Palume eraisikute nimed uudisest kustutada,» seisis kirjas.
«Ma olen kindel, et Bond Recovery on kõigi nende nimekirjas olijatega ühendust võtnud, et võimalikult odavalt võimalikult palju võlakirju kätte saada,» ütles anonüümseks jääda sooviv investor.
«Eks nad võivad püüda avaldada survet neile, kes pole veel võlanõuet loovutanud,» pakkus Leo Porkanen, kes panga vastu kohtusse ei läinud.
Kes on Bond Recovery taga?
Postimehe andmetel on oma nõude Bond Recoveryle loovutanud enamik suurematest Rumeenia projekti investeerinutest: Jüri Mõis, Raul Rebane, Raivo Aavisto, Raivo Kütt, Urmas Kaarlep, Madis Habakuk, Siive Penu, Hannes Kuhlbach, Elmo Sarapuu ja Hans H. Luik.
Pressiteate laiali saatnud Liis Puidak ütles, et osutab õigusabiteenust ka Hans H. Luigele. «Kuigi selles konkreetses juhtumis esindab Luige õigusi Maria Mägi Advokaadibüroo,» täpsustas ta.
Bond Recovery OÜ kuulub Maria Mägi advokaadibüroole ja osaühingu juhatuse liikmed on sama advokaadibüroo raamatupidaja Liane Uudeküll ja advokaat Liis Puidak.