Seksuaalse ahistamise süüdistusega ametist lahkunud IMFi juhile järeltulija leidmisest tõotab kujuneda tõsine võitlus arenenud ja arenevate majanduste vahel.
Valuutafondi juhi koha pärast läheb Hiinaga võitluseks
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
20. mai 2011, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel mõne aasta eest ei avaldanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) erilist muljet ja sellest räägiti kui arengumaade aitajast, siis kriisiaastatega on abipakettide jagamine ka arenenud riikide seas asutuse positsiooni maailmas oluliselt parandanud. Fondi juhi koht tähendab tugevat sõnaõigust suurte majanduste juhtimisel ja otsustamisel, kes ja mis tingimustel raha saab.
Dominique Strauss-Kahni kõige tõenäolisemaks järglaseks arvatakse olevat Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde. 55-aastasel naisel on kolmapäeva hilisõhtul oma lahkumisest teatanud 62-aastase mehe kohale asumiseks kõik vajalikud eeldused: hea läbirääkimisoskus ja arusaamine Euroopa võlakriisi tõsidusest.
«Ta (Lagarde – toim) on olnud Euroopa rahandusministrite grupi liikumapanev mootor,» kinnitas Rootsi rahandusminister Anders Borg, lisades, et ka G20s on naise roll oluline. «Tal on mõjuvõim, teadmised ja oskused.»
Samas peetakse prantslanna nõrgaks kohaks tema kohal hõljuvaid juriidilisi murepilvi, sest prokuratuur tahab uurida tema seoseid ühe endise poliitiku äridega seotud kohtuasjas.