Tänu Jaapani vulkaanilisele aktiivsusele leidub saareriigis hulgaliselt kuumaveeallikaid, mida kohalikud on läbi ajaloo kasutanud lõõgastumiseks ja tervisehädade ravimiseks. Taoliste onsen allikate ümber on tekkinud aja jooksul omapärane majutusteenus, mida saadab traditsioon ja range etikett.
Postimees Jaapanis: vulkaaniliste kuumaveeallikate ümber on tekkinud omapärane spaa äri
Looduslikult esinevad allikad võivad olla üpris kuumad, seda eriti välismaalasest katsetajale. Temperatuurid varieeruvad, sõltudes allikast ja majutusest, kuid tavaliselt on see kusagil 40 kraadi ringis. Kuum vesi muudab aga sageli välitingimustes asuvad vannid eriti meeldivaks külastuskohaks talvel.
Mineraalse koostisega vulkaaniline vesi sisaldab tervet hulka erinevaid keemilisi ühendeid, mis allikate ja regiooni kaupa varieeruvad. Sõltuvalt piirkonnast leidub näiteks väävlionseneid, naatriumkloriidionseneid, vesinikkarbonaadionseneid, rauaonseneid, boorhappe onseneid, raadiumionseneid jne. Kokku on neid 11 erinevat tüüpi.
Erineva keemilise koostise tõttu võivad vulkaanilised veed varieeruda ka oma värvilt. Võimalik on näiteks kohata piimjat helesinist vett, rohelist vett, rooste karva vett, pruuni vett, punast vett ja isegi peaaegu musta vett.
Jaapanlased usuvad, et onsenitel on tervistav mõju ja erinevat tüüpi onsenid aitavad mitmesuguste tervisehädade vastu. Kuumaveeallikate veed aitavad väidetavalt seedeprobleemidega, liigesevaluga, nahahaigustega, menstruaalse häiretega jne. Samuti mõjuvad nad hästi nahale ja juustele.
Onsenite tervistavat mõju pole kunagi meditsiiniliselt tõestatud, kuid vaadates jaapanlaste ülipikka eluiga ja head tervist, ei kannaks selle loo autor seda võimalust maha.
Kuna jaapanlased on kümblenud onsenites juba tuhandeid aastaid, siis on tekkinud allikate ümber ka erinevad majutusasutused, mis meie mõistes on võrreldavad ilmselt spaadega, kuid tegelikult nad seda päris ei ole. Kohalikus keeles ryokanid kujutavad endast sisuliselt majutus- ja kümblusteenust pakkuvaid võõrastemaju. Ühe onseni ümber võib olla terve trobikond ryokane, kes tahavad kõik allikast osa saada ja seda oma külastajatele pakkuda.
Ryokan on sageli vanaaegse ehitusstiili ja sisustusega hoone, mis pakub oma külastajatle traditsioonilise hõnguga lõõgastavat ja maalähedast puhkeelamust. Ryokanid asuvadki sageli just maapiirkondades, võimaldades inimestel linnakärast eemale saada. Turistile võivad eraldatumad ryokanid mägedes olla muidugi suhteliselt raskesti ligipääsetavad. Samas võivad suuremad asutused pidada näiteks oma bussi, mis toob külastajad lähimast rongijaamast ära.
Ryokaneid peetakse sageli generatsioonide kaupa, põlvest põlve. Tegelikult on nii-öelda pereäri pidamine imbunud läbi Jaapani kõigist valdkondadest, kuid ryokanide puhul on see traditsioon eriti tugevalt tuntav. Kõige vanemaid ryokaneid on jutti ühe perekonna poolt peetud üle tuhande aasta. Vanim praegu tegutsev ryokan asutati aastal 705, mil Euroopas oli viikingiaja algus.
Külastajad kannavad ryokanides ringi käies sageli asutuse enda poolt pakutud traditsioonilist yukata riietust ja käivad nendega isegi väljas. Ryokanid pakuvad enamasti ka traditsioonilist, piirkondlike eripäradega toitu kaiseki, mis võib olla avatud maitsemeelega Eestist pärit külastajale eksootiline ja kustumatu kulinaarelamus. Nii mõnelegi võib see tekitada aga soovi leida kiiresti lähim pitsakoht. Kaiseki sisaldab sageli väga värsket kala ja muid erinevaid mereelukaid.
Ryokanides leidub nii sise- kui välivanne. Lisaks võivad need olla sugudega erladatud, ühisvannid või privaatsed vannid. Samuti on vannides erineva temperatuuri ja mineraalse koostisega veed. Mida suurem asutus, seda suurem valik vanni ja vee tüüpide vahel.
Onsenis on väga range etikett ning kirjutamata reeglid, mida välismaalane teada ei pruugi. Esiteks tuleks kindlasti ära mainida, et vanni tuleb minna alasti, ükskõik kui häbelik külastaja ka ei oleks. Igasugused ujumisriided on keelatud. Alasti tuleb minna ka siis kui vann on meestel ja naistel ühine.
Tavaliselt väga privaatsust armastavad jaapanlased usuvad, et koos alasti olemine toob inimesed üksteisele lähemale. Õigupoolest enne 19. sajandit, millal Jaapan avanes Läänele, ei olnudkui sugudega eraldatud vanne. Tänu lääne mõjudele on ühiskümblus mõnedes prefektuurides (näiteks Tokyos) tänapäeval üldse keelatud.
Ülejäänud hulk reegleid puudutavad peamiselt hügeeni ja tõsiasja, et jaapanlastele meeldib lihtsalt mõnesid asju alati ühte moodi teha. Enne vanni minekut tuleb ennast põhjalikult pesta ja peale vannist välja tulekut samuti (et vees olevad mineraalid ja kemikaalid maha pesta). Pesemiskohad on sageli samuti vanaaegse moega - istuda tuleb pisikestel puust pinkidel ja lisaks duššile on kasutamiseks ka väike puust kauss.
Vannis olles võib teiste inimestega (ka võõrastega) vabalt lobiseda, kui keelt valdad, kuid kuna tegu on lõõgastumise kohaga, siis ülemäära lärmata ei tasuks. Samuti ei tohi ujuda ega veega pritsida. Ka vette sisse astudes ja istudes ei tohiks ülemäära vett segada. Vannis viibimine sisaldab peamiselt lihtsalt istumist.
Tuleks ära märkida, et tänapäeval ei ole onsenid enam kaugeltki ainult ryokanite pärusmaa, sest kuumaveeallikate ümber rajatakse ka suuri hotellide komplekse, mis on rohkem sarnased meie spaadega. Nad on sageli reeglite osas mõnevõrra paindlikumad, kuid opereerivad siiski paljuski ka ryokanidele sarnaselt.
Onsenid on Jaapanis peamiselt siseturismi pärusmaaks ja välismaalased neisse (eriti rohkem maapiirkondades asuvatesse) kuigi sageli ei sattu. Selle loo autor nägi onsene külastades välisturistidest ainult hiinlasi ja korealasi.
Jaapanis on kokku üle 3000 onseni piirkonna, mis kasutavad ligi 27 000 erinevat allikat. Onsenite külastajate arv jääb aastas umbes 100 miljoni juurde. Ühes minutis voolab kõigi onsenite peale maapõuest ligikaudu 2,3 millioni liitrit vett.
Vaatamata pikale ajaloole ja traditsioonidele on onseni äril praegu majanduslikult tegelikult üpris kehvad ajad. Viimase kümne aastaga on onsenitega seotud asutuste (ryokanid, hotellid jne) arv vähenenud stabiilselt paar protsenti aastas.
Osaliselt on äri hääbumise põhjuseks maapiirkondades vähenev elanikkond, kes on olnud onsenite püsiklientideks. Tihtilugu on põhjuseks ka põlvkondade vahetus - vanurid ei jaksa enam äri pidada ning lapsed, kellelt oodatakse pereäri ülevõtmist, on kolinud suurematesse linnadesse ning ei ole huvitatud vähe atraktiivsete äride ülevõtmisest.
Onseni ja majutuse äri on praegusel ajal karm võitlus ellujäämise nimel, kus suuremad hotellid ja kuurortid omavad regulaarse transpordi näol väikeste mägedes asuvate ryokanide ees suurt eelist. Suurem hoonestus mahutab ka rohkem külalisi, mis võimaldab teenuse hinda madalamana hoida.
Muutuvas maailmas üritavad mõned onsenid ellu jääda välisturistide meelitamisega, kuid need katsed piirduvad tavaliselt ainult oma asutsue info inglise keeles pakkumisega.
Osad onsenid on aga läinud sammu kaugemale ning asunud lõhkuma traditsioone, mis on välismaalasi seni eemale tõrjunud. Nad pakuvad sugude järgi eristatud vanne, privaatvannide rentimise võimalust ja lubavad vannidesse ka tatoveeringutega inimesi, mis traditsiooniliselt on keelatud, sest neid seostatakse yakuza, ehk organiseeritud kuritegevusega.