Kuidas tekivad majandusmullid?

Robert J Shiller. Foto: PETRAS MALUKAS/AFP/Scanpix

• Inimkonna ajaloo suurim mull on bitcoin
• Mullid ei ole vaid finantsturgude nähtus
• Mulli tekkeks on vaja ka head lugu

Detsembri keskel avaldas investeerimisfirma Convoy Investments raporti, mille järgi oli bitcoin’i hinnatõus selleks ajaks olnud suurem kui tulpide hinnatõus 17. sajandi Hollandi tulbimaania ajal. Loodud oli suurim finantsmull inimkonna ajaloos.

Mullid ja nende lõhkemine on turumajanduse lahutamatu osa ja neid vältida pole võimalik.

Väga tähtis on neid aga ära tunda, mis iseenesest ei olegi nii väga keeruline, keeruline on aga tunnetada, millal mull lõhkeda võib. Eriti oluline on turult õigel ajal lahkumine investorite jaoks. Lahkud liiga vara, jätkab turg tõusu, tulu jääb saamata ja võidavad konkurendid. Lahkud liiga hilja, on kaotused suured.

Majandusmulle käsitletakse ka tänasel advokaadibüroo Tark ja Postimehe koostöös korraldataval aasta majanduskonverentsil «Mull või majandusedu».

Ameerika Ühendriikide kümnenditaguse buumi ajal oli paljudele investoritele juba mitu aastat enne 2008. aasta finantskriisi puhkemist selge, et seesugune kinnisvara kallinemine ei ole jätkusuutlik ning mingil hetkel saabub paratamatult langus. Mitu riskifondi panustaski kinnisvaraturu kokkukukkumisele. Paraku ei jätkunud enamikul fondidel kannatust ega/või raha ning nad olid sunnitud pillid enneaegu kotti panema. Üks väheseid, kes jõudis krahhi ära oodata, oli John Paulson, kes teenis 15 miljardit dollarit, tulles ühtlasi finantskriisist välja suurima võitjana.

Võitluses kümne aasta taguse kriisiga kujunes tõsiseimaks ja ilmselt ka tulusaimaks relvaks keskpankade rahatrükk, mille tulemusel hakkasid mitmesuguste varade hinnad kerkima. Kohe järgnesid aga ka hoiatused, et hinnad on tõusnud liiga kõrgele. Eesti prominentidest läksid siis kõige enam ärevile Swedbank Eesti toonane juht Priit Perens ja LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. Nemad olid liigkõrgete varahindade pärast muret väljendanud juba neli-viis aastat tagasi ehk ajal, mil majanduse olukord oli endiselt habras ja kasv aeglane.

Mõni aasta tagasi pidas Vilniuses finantskonverentsil ettekande leedu päritolu Nobeli majanduspreemia laureaat Robert J. Shiller, kes on uurinud just finantsmullide teket.

«Maailmas on paljude varade hinnad väga kõrged. Mitte küll igal pool, aga paljudes kohtades,» ütles Shiller juba pea kolm aastat tagasi oma ettekandes «Irratsionaalsed liialdused on tagasi» («Irrational Exuberance Revisited»). Finantsturgude kontekstis kasutas terminit irrational exuberance esimest korda USA Föderaalreservi toonane juht Alan Greenspan 1996. aasta detsembris, mis pani aktsiaturud kogu maailmas kukkuma. Tagasilöök oli aga lühike, seejärel hakkas infotehnoloogiamull üha kiiremaid tuure võtma ning selle lõhkemiseni läks veel mitu aastat.

Sama pealkirja pani Shiller ka 2000. aastal finantsbuume käsitlevale raamatule, millest on nüüdseks ilmunud kolm trükki. Tema sõnul pole mullid mitte ainult finantsturgude nähtus. 2013. aastal ajakirjas Financial Analysts Journal ilmunud artiklis toob Shiller näiteks Stalini põllumajanduse kollektiviseerimise aastail 1929–1933 ning Hiina nn Suure Hüppe. Mõlema mulli tagajärjel surid kümned miljonid inimesed nälga.

Oma suurepärases ettekandes käsitles Shiller kolme mulli. «Mulle meeldib mullidele nimesid panna, täpselt samamoodi nagu pannakse nimesid ka orkaanidele,» ütles nobelist.

Kõige pikem buum vältas pea kakskümmend aastat, 1982–2000, ning seda nimetas Shiller millenniumibuumiks. Mulli tipp saabus 2000. aasta alguses, pärast mida kukkusid aktsiahinnad järsult nii USAs kui ka väga paljudest teistes riikides. Millenniumibuumi mootoriks olid uued nähtused, nagu internet, rahvusvahelise kaubanduse laienemine, inflatsiooni alanemine, geopoliitilised muutused ja palju muud. Inimesed olid aastatuhande saabumise tõttu elevuses, valitses üldine eufooria ning visioonid 21. sajandi suhtes olid roosilised.  

Teist buumi, eelmise kümnendi kinnisvarabuumi, nimetas Shiller omanikeühiskonna buumiks. «Ma ei teadnud, kuidas seda tabavalt nimetada, ja nii nimetasin selle omanikeühiskonna mulliks,» ütles Shiller. «Vähemalt USAs, aga ka paljudes teistes riikides tekkis kujutelm, et kapitalism funktsioneerib ühiskonnana kõige paremini, kui inimesed on nii aktsiate kui ka kodude omanikud. Igal juhul oli omanikeühiskond George W. Bushi 2004. aasta presidendikampaania peamine loosung.» Bush propageeris ideed, et igaühest võib saada kapitalist ja omanik ning see ongi tee õitsengule.

Praegune varahindade tõus oli Shilleri arvates osa «uue normaalsuse» buumist, mida ta nimetas paradoksaalseks või isegi naljakaks. Kui kaks eelmist buumi tekkisid eelkõige liigse optimismi tõttu, siis praeguse hinnatõusu põhjused on erinevad. Kardetakse nii töökohtade kui ka 2008. aasta finantskriisi tagajärgede pärast. Viimasel aastal paistab aga optimism siiski tagasi tulevat.

Kuidas siis tekivad mullid? Shilleri sõnul pole buumide põhjused mitte ainult majanduslikud, vaid ka psühholoogilised. 1970. aastal sõnasta ta, kuidas ideaalne turg, mida ta nimetas efektiivseks turuks, toimima peaks.

Finantsturgudel liigub tohutu hulk informatsiooni. Turgudel töötavad kümned ja sajad tuhanded kauplejad ning miljonid inimesed paigutavad pidevalt sinna oma raha. Turud liiguvad pidevalt üles-alla ning see, kas aktsia või võlakiri liigub üles või alla, on sisuliselt nn targa raha otsustada. Tark raha ei tulu väikeinvestoritelt, keda meie pankade finantsspetsialistid tavatsevad teinekord karvamütsideks nimetada. See on riskifondide, avalike investeerimisfondide, pensionifondide, investeerimisfirmade ja -pankade raha, ühesõnaga raha, mille on investeerinud professionaalid. 

«Maailmas pole mitte ühtegi inimest, kes saab absoluutselt täielikult aru, miks sellised liikumised toimuvad. Osa põhjusi on puhtalt psühholoogilised,» toonitas Shiller.

Ta tõi näited graafikust, kus oli näidatud aktsiahindade liikumist enne ja pärast aktsiasplitti. Aktsiasplitt on aktsia nimiväärtuse jagamine üheks või mitmeks osaks, nii et iga aktsiaomanik saab ühe asemel mitu uut. Üldiselt kasutatakse aktsia splittimist siis, kui väärtpaberi hind on liiga kõrge ning arvatakse, et väiksema nimiväärtusega on investoritel neid lihtsam osta.

Kuna aktsiad on pärast splitti mitu korda väiksema nominaalväärtusega,  peaks investoritel olema ka lihtsam neid soetada. Paljudel juhtudel aga kerkib aktsia hind enne splitti tohutult ning pärast jääb muutumatuks.

Ilmselt on mitu ettevõtet sellest juba aru saanud. Nii näiteks pole Google teinud mitte ühtegi splitti ning Amazon kasutas viimati seda taktikat 1999. aastal. Mõlema tehnoloogiagigandi aktsia maksab praegu üle 1000 dollari.

Mis on spekulatiivne mull? Spekulatiivseid mulle on ajaloos tekkinud mitu korda. See tähendab, et inimesed lähevad mingite investeeringute pärast väga elevile ja hinnad kerkivad. Kõrgemad hinnad äratavad tähelepanu ja inimesed hakkavad tundma huvi, mis toimub. Ajalehtedes ilmuvad buumist kõnelevad artiklid. Tähelepanu hakkab müüti taastootma ning ilmuma hakkavad näiteks ka lood, kuidas inimesed on investeerides rikkaks saanud.

Mida rohkem hakkavad mingi vara hinnad tõusma, seda rohkem äratab see tähelepanu ja seda rohkem inimesi hakkab selles mullis osalema. «Nad räägivad seda lugu jälle ja jälle,» selgitas Shiller.

Ajakirjale Quartz eelmise aasta septembris antud intervjuus ütles Shiller, et praegu ongi parim näide mullist bitcoin, mis erutab inimesi väga. Shiller näeb seda enda sõnul väga hästi oma Yale’i ülikooli tudengite näitel. «Ma hakkan bitcoin’ist rääkima ja nad erutuvad kohe,» ütles ta. «On olemas palju krüptovaluutasid, kuid mitte ühelgi neist pole head lugu. Bitcoin’il on aga mütoloogiline looja, keda mitte keegi ei tea. Sõltumatus valitsuste kontrollist paelub sõltumatu meelelaadiga inimesi. Pealegi näib plokiahela (blockchain) tehnoloogia nutikas ja modernne.»  

Tehnoloogiabuumi ajal oli selleks looks uus internetiajastu. USA kinnisvarabuumi ajal toodi põhjuseks madal eluasemelaenude intressi tase ja finantsinnovatsioon. Tõsi, Eestis oli selleks looks pigem konvergents ehk eluasemehindade ühtlustumine Euroopa Liidus tervikuna.

Mulli tekke teine osaline on hindade ja sisemajanduse kogutoodangu suhe. Kui hinnad liiguvad üles, hakkavad inimesed rohkem kulutama, sest tunnevad ennast hästi, ajad on head. Rahvas kulutab rohkem ning firmad teenivad enam.

See kõik kestab niikaua, kui mull ükskord lõhkeb. Millal see aga juhtub, ei tea mitte keegi.

Ajaloo suurimad finantsmullid

1. Bitcoin (2014–...).

2. Tulbimaania (1634–1637).

3. Mississippi mull (1718–1720). Eurooplaste kompanii Mississippi Company sai Louisianas monopoolse õiguse kauplemiseks ja mineraalsete varade omamiseks. Selle aktsiaid emiteeriti suuremas väärtuses, kui oli ettevõtte rahaline kate.

4. Lõunamere mull (1719–1720). Suurbritannia valitsus ja ettevõtted lõid PPP-tüüpi ettevõtte South Sea Company. Ettevõtte aktsia hind kasvas kiiresti, sest see laienes valituse võla arvelt. 1720. aastal kukkus aktsia hind selle asutamishinna tasemele.

5. Tehnoloogiamull (1994–2002).

6. Kinnisvaramull ja finantskriis (2006–2009).

7. Jaapani aktsiad ja kinnisvara (1982–1992).

8. Suure Depressioon ja selle-eelne aktsiamull (1923–1932).

9. USA aktsiaturgude praegune tõus?