/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509867t1hedd1.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase hinnangul on hinnatõus viimastel kuudel peamiselt toiduainete hinnatõusu pidurdumise tõttu aeglustunud.
Rahandusministeerium: hinnatõus aeglustub (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu sügisel oli tarbijahindade tõus viimaste aastate kiireim (4,2 protsenti), siis viimastel kuudel on hinnatõus peamiselt toiduainete hinnatõusu pidurdumise ning mõnevõrra ka tagasihoidlikuma teenuste kallinemise mõjul aeglustunud.
Võrreldes möödunud aastaga on toit välisturgudel odavnenud, soodustades ka meil toiduhindade tõusu pidurdumist. Kuigi osa toiduainete kokkuostuhinnad on langenud, pole selle mõju veel jaehindadesse jõudnud. Samas on euroala toiduhinnad järginud kiiremini välisturgudel toimunud korrektsiooni.
Veebruaris jõustusid uued alkoholi aktsiisimäärad, mis lahja alkoholi osas lisati suuremalt jaolt ka jaehindadesse. Külmast ilmast tingitult tõusis elektri börsihind kolme ja poole aasta kõrgeimale tasemele, kergitades elektri- ning ka osa majapidamiste küttearveid.
Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel olnud tagasihoidlik, kahe protsendi juures, mida pidurdab transpordi- ja sideteenuste ning hariduse odavnemine. Samas kõrge majanduskonjunktuur ning hoogsa palgakasvu jätkumine survestab teiste teenuste hindu.
Inflatsioon peaks alanema alla kolme protsendi aasta teisel poolel, kui võrdlusest hindade aastataguse tasemega langeb välja mullusuvine lahja alkoholi aktsiisimäära tõus ning välistegurite mõju järk-järgult väheneb. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi aprillis.
/nginx/o/2018/03/07/7665451t1hb3d0.png)