Alkoaktsiisi mõju piirikaubandusele: eelmisel aastal suleti ligi 40 väikekauplust

Eesti Konjunktuuriinstituudi täna tutvustatud uuringust selgus, et Lätist alkohoolsete jookide ostjate osakaal suurenes Eestis aastaga 66 protsenti. Sealjuures suleti eelmisel aastal ligi 40 väikekauplust.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda poolt tellitud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada alkoholiaktsiisi tõusu mõju Eesti piirikaubandusele 2017. aastal. Pressikonverentsil tutvustasid konjunktuurinstituut koos kaubandus-tööstuskojaga uuringu tulemusi ja sellest tehtud järeldusi.

Uuringust selgus, et Lätis ostmas käinud inimeste arv ning käimissagedus on aastaga tõusnud ja sealjuures on suurenenud ka ostumahud. Kui 2016. aastal tehtud küsitlusele vastanutest oli Lätist alkohoolseid jooke ostnud 21 protsenti, siis 2017. aastal oli neid juba 35 protsenti.

Peamised ostjad Lõuna- ja Lääne-Eestist

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on tegemist märkimisväärse kasvuga. «Nende inimeste osakaal, kes sõitsid spetsiaalselt Lätti alkoholi ostma, kasvas 2016. ja 2017. aasta võrdluses enam kui 2,5 korda. Kusjuures 35 protsenti nendest tegid aasta jooksul seda kuus või enam korda,» selgitas Josing.

Enim alkoholi ostureise tehakse Lõuna- ja Lääne-Eesti elanike poolt. Kõige aktiivsemad Lätis käijad on keskealised ja nooremad inimesed. «Näiteks soetas keskmine ostja Lätis 2017. aastal 18 liitrit viina või 93 liitrit õlut ning 34 protsenti 18-29 aastatest ostjatest kulutas Lätis ühe reisiga üle 500 euro,» täpsustas ta.

Piirikaubanduse tulemusel on tekkinud inimestel ka varusid, näiteks õllevarude omaja on varunud keskmiselt 28 liitrit õlut või viinavarude omaja keskmiselt 6 liitrit viina. Kolmandik küsitlusele vastanutest arvasid, et varude tõttu tarbivad nad rohkem alkoholi.

Vaata graafikult lähemalt, kuidas on viimase kahe aastaga õllekohvri ja viinapudeli hind Eestis ja Lätis muutunud.

 

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts lausus, et uuringu tulemused murettekitavad. «Mõju on olnud negatiivne riigi tuludele ning täna ei saa öelda, et aktsiisi tõstmine oleks elanike alkoholi tarbimist vähendanud.» Tema sõnul on riigi senise aktsiisipoliitika mõjusid valesti hinnatud. 

Alkoaktsiisi tõus aitas kaasa mitmekümne poe sulgemisele

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on lõunapiirile tekkinud kaubandus pannud surve alla ka kodumaise joogitööstuse ja kohaliku kaubanduse. Eelmisel aastal suleti ligi 40 väikekauplust osaliselt aktsiisipoliitikast tingitud piirikaubanduse tagajärjel. 

«Lisaks aktsiisilaekumisele jääb Eestil saamata ka käibemaks, mille alalaekumisest pole seni soovitud rääkida. 2017 jäi tootjate hinnangul lõunapiiril toimuva alkoholikaubanduse tõttu arvestuslikult saamata käibemaksu 17,9 miljonit eurot, 2018. prognoositakse seda 29 miljoni euro kanti. Lisaks on selge, et jutt ei käi täna enam ainult aktsiisikaupadest ja nendega seotud maksude liikumisest Lätti,» selgitas ta.

2016. aastal laekus riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 254 miljonit eurot. 2017. aastal laekus 221,6 miljonit eurot, ehkki rahandusministeerium prognoosis riigieelarvesse 276 miljoni euro suurust laekumist.

Laekumata aktsiisitulust saaks idapiiri välja ehitada

«Alkoholitootjate hinnangul jääb 2018. aastal planeeritust riigieelarvesse laekumata ca 110 miljonit eurot ning 2019. aastal ca 141 miljonit eurot. Kui Eesti idapiiri väljaehitamine maksab hinnanguliselt ligi 200 miljonit eurot, siis kujundlikult võib väita, et järgnevatel aastatel laekumata aktsiisitulu eest saaksime ehitada välja turvaliseima Euroopa Liidu ja NATO välispiiri ning raha jääks ülegi,» tõi Palts võrdluse.

«Vältimaks maksutulude täiendavat olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sealhulgas turismi-, majutuse-, alkoholi-, laevanduse- ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist on mõistlik edasistest aktsiisitõusudest loobuda ning kaaluda aktsiiside alandamist konkurentsivõimelisemale tasemele,» rõhutas Palts.

Alkoholiaktsiisi tõus on kahjustanud isegi keskkonda. Josingu sõnul visatakse Läti märgistusega taara esimesse ettejuhtuvasse prügikasti, sest taaratagastuspunktidesse neid viia ei saa.

Ühtlasi tõi konjunktuuriinstituut välja, et koos alkoholiga kasvas võrreldes 2016. aastaga mullu ka Lätist ostetavate toiduainete, mootorikütuse, ehituskaupade ja tubakatoodete osakaal.

Vaata lähemalt juuresolevalt graafikult!

 

Keskmiselt osteti Lätist 2017. aastal kaupu 725 euro eest. Sealjuures spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid kaupu keskmiselt 1070 euro eest.

Ka põhjapiiril tugev langustrend

Kui põhjapiiril toimuv kaubandus andis senini Eestile 25-35 protsenti aktsiisituludest, siis praeguseks on see kukkunud kolm korda. Põhjapiirilt hääbuv kaubandus mõjutab ka Eestit külastavate turistide arvu ning seeläbi mitmeid teisi majandusharusid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2017. aasta detsembris läbiviidud küsitlusele vastas küsitluse 1074 Eesti elanikku.