/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2018/03/05/7660085t1h2554.jpg)
Massiliselt relvastust moderniseeriv Hiina plaanib sellel aastal tõsta oma kaitsekulutusi 8,1 protsenti, tuues eelarve ligikaudu 175 miljardi dollarini.
Hiina tõstab järsult kaitsekultusi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina on hakanud kulutama viimastel aastatel sõjaväe moderniseerimise ja uute relvade arendamise peale väga palju raha ning kaitsele minevad eelarved kasvavad iga aastaga. Eelmisel aastal tõstis Hiina näiteks kaitsekulutusi seitsme protsendi võrra.
Hiina on hakanud oma sõjalist võimekust kiiresti parandama president Xi Jinpingi ametiajal, kes on koondanud kompartei ladvikus enda kätte tohutult palju mõjuvõimu. Hiljuti surus mees läbi seaduse, mis pikendab tema ametiaega presidendina lõputult, muutes ta sisuliselt diktaatoriks.
Jinpingi juhitud Hiina Rahva Vabastusarmee (HRV) võttis aprillis kasutusele esimese kodumaal valmistatud lennukikandja. Mitte kuigi kaua hiljem lasti merre uhiuus raketihävitaja Type 055.
Juulis avas HRV ametlikult oma uue sõjaväebaasi Djiboutis ja veel samal kuul saatis Hiina jõudemonstratsiooniks oma sõjalaevad Vahemerre ja Läänemerre.
Sellel kuul teatas HRV, et nende uusim varghävitaja J-20 on nüüd lahingkõlbulik ja samuti loodetakse millalgi sellel aastal võtta kasutusele uus mandritevaheline ballistiline rakett Dongfeng-41. Viimane suudab kanda kuni kümmet iseseisvalt sihitavat tuumalõhkepead kuni 15 000 kilomeetri kaugusele.
DF-41 saab olema kõige pikema laskeulatusega Hiina rakett ajaloos ja suudaks USA'd tabada 30 minutiga.
Jinping on kandnud käsu ka sõdurite väljaõppe parandamiseks, eelistades kvaliteeti kvantiteedile. HRV teatas möödunud aasta juunis, et plaanib vähendada esimest korda riigi ajaloos armee isikkoosseisu alla miljoni sõdurini.
Hiina suurimaks nõrkuseks loetakse hetkel HRV sõdurite kogenematust, sest Hiina pole osalenud mitte üheski relvakonfliktis pärast 1979. aasta piirisõda Vietnamiga. Just sellel põhjusel püütakse võimalikult palju parandada ka sõdurite väljaõpet.