/nginx/o/2018/03/04/7657419t1hcbef.jpg)
Andes hinnangut tänasele maksupoliitika ütleb üks Cleveroni asutajatest, Arno Kütt, et ta siiralt loodab, et järgmine valitsus muudab süsteemi tagasi. Ühtlasi arvab ta, et EASi puhul tasuks ümber vaadata rahajagamise loogika ja nn kosjasobitamise üritused, mida asutus ekspordiettevõtetele korraldab, kasu ei too.
Küsimusele, mida arvab Cleveroni üks omanikest viimaste aasta maksupoliitilistest muutustest Eestis, on Arno Küti vastus lakooniline: «Halvasti.» Ta põhjendab, et küsimus ei ole selles, kas maksukoormus suureneb või väheneb, vaid pigem kui keeruliseks on seni väga lihtsana tuntud Eesti maksusüsteem tehtud.
«Vahest on piinlik. Peaks olema targad inimesed, aga nii rumalaid muudatusi teha - astmelise tulumaksu peitmine mingisugustesse imelikesse skeemidesse -, ei kiida seda kuidagi heaks. Ma loodan, et uus valitsus - kes kunagi tuleb - muudab selle tagasi,» lausub Kütt.
Kuivõrd Cleveron on ise ka EASilt oma tegevuseks toetust saanud, ei taha Kütt anda hinnangut sellele, kas viimase aja skandaalid on asutusele pöördumatu mainekahju tekitanud. «Kui ettevõtte seisukohalt vaadata, siis mina olen ka seisukohal, et niisama raha anda ei ole mõtet,» leiab ta siiski. Ta pakub, et see rahajagamine võiks olla efektiivsem, kui jagataks rohkem KredExi loogikat.
«Võib-olla oleks mõttekam ettevõttele, kes alles areneb ja kel ei ole pangale tagatist anda, tagada seda. Siis oleks vähem ka pettusi, mida seal tehakse, kui teatakse, et sa pead niikuinii tagasi maksma selle raha,» leiab Cleveroni juht. See oleks iseäranis vajalik, kui ettevõte tegutseb piirkondades, mis jäävad väljaspool Tallinnat.
«Näiteks, meie ehitame tehase siia. Kui me ehitaks selle tehase Tallinnasse, siis peale ehitust selle turuväärtus oleks hoopis teine, kui see, kui me selle siia teeme,» toob Kütt välja. Ka on Viljandis vaja ettevõtjal tootmise laiendamisel vaja lisatagatist, Tallinnas seda vaja ei ole.
Ekspordikontaktide leidmise üritustesse, mida EAS üsna tihedalt korraldab, suhtub Cleveroni omanik samuti kriitiliselt. «Sellesse kosjasobitamisse ma ei usu. Meil on nii spetsiifiline valdkond, meie klient on umbes 50 ettevõtet. Selleks, et iga kliendiga ühendust saada, on meil vaja ettevõtte spetsiifilised sammud. Siin EAS ei saagi aidata,» põhjendab Kütt.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)