Sõerd: valitsuse ministrid on järsku hakanud tulumaksureformi võitjate arvu vähendama

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) Foto: Sander Ilvest

Kui veel mõnda aega tagasi rääkisid valitsusliikmed, et sel aastal läbiviidavast tulumaksureformist võidab 86 protsenti palgasaajatest, siis viimasel ajal on seda numbrit järjest väiksemaks tõmmatud, ütleb riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE). Näiteks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kasutas eile juba 75 protsenti.

«Tulumaksureformi peamine eesmärk on vähendada palgavaesust ning sotsiaal-majanduslikku kihistumist, mida Eesti puhul on ikka ja jälle esile toodud nii rahvusvahelisel areenil OECD ja IMFi poolt kui ka riigisisestes uuringutes./---/ Tehtud otsused suurendavad väga suure hulga inimeste – 75 protsenti kõigi palgasaajate – igakuist sissetulekut,» kirjutas minister Urve Palo (SDE) eilses Postimehe arvamusloos.

Sellele reageeris tugevalt riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE), kelle hinnangul on valitsuse ametlike kanalite kaudu tulev eksitamine muutunud lihtsalt talumatuks. «Üle aasta on koalitsioonipoliitikud aga järjepidevalt korranud, et maksureformist võidab 86 töötajatest,» rääkis Sõerd. Küll aga on see retoorika just viimastel nädalatel hakanud kaduma ning asenduma märksa väiksemate numbritega.

Õigest numbrist ei saagi veel rääkida

«Selle nädala teisipäeval rääkis uudisteportaalidele antud kommentaarides Palo erakonnakaaslane Rainer Vakra: «Enamal kui 80 protsendil tööinimestest jääb tänu maksureformile aastas 750 eurot rohkem raha kätte»,» märkis Sõerd.

Ka peaminister Jüri Ratas hiljuti välja väitega, et maksureformist võidab 80 protsenti kõigist inimestest. «Asi on selles, et koalitsioonipoliitikud eksitavad avalikkust maksureformi mõjudega hoobeldes,» on Sõerd veendunud ja põhjendab seda kolme argumendiga. 

Esiteks, teadaolevalt on maksureformi mõjuanalüüsid tehtud 2016. aasta tuludeklaratsioonide koondi andmetel. «Uue maksusüsteemi puhul tuleb kõigepealt tähelepanu pöörata sellele, et seal on eurodes fikseeritud maksuküür vahemikus 1200 kuni 2100 eurot. Selle küüru sees hakkab maksuvaba miinimum vähenema ja jõuab nullini,» selgitas Sõerd.

Kui aastas kasvavad inimeste tulud ca 6-7 protsenti, siis igal aastal liigub ka 6-7 protsenti rohkem inimesi oma tuludega selle küüru sisse, ehk maksumuudatusest võitjaid jääb igal aastal 6-7 protsenti vähemaks. «Kui aasta 2016 tulude alusel olekski olnud võitjaid 80 protsenti, siis 2018 aasta tulude alusel on võitjaid seega 12-14 protsenti vähem,» lausus reformierakondlasest riigikogu liige.

Teisena toob opositsioonipoliitik välja, et tuludeklaratsioonides pole andmeid dividenditulude kohta, sest üksikisik neid ei deklareeri ja Eestist saadud dividendilt tulumaksu ei maksa. «Uues maksuvaba miinimumi arvestamise korras aga võetakse maksuvaba miinimumi arvutamisel arvesse ka dividenditulu. Kui dividenditulu ka juurde liita, siis jääb «võitjaid» veel vähemaks,» märkis ta.

Kolmandana ütles Sõerd, et kõige õigem on teha arvutused 2018. aasta tuludeklaratsioonide koondi andmetel, aga selline andmebaas tekib alles 2019 aasta keskpaigaks. «Lisaks veel seda, et olen rahandusministeeriumilt korduvalt neid arvutusi küsinud, aga neid opositsioonipoliitikutele lihtsalt ei näidata. Vastatakse ametlikult, et analüüsid valmivad uue riigieelarve strateegia koostamise käigus.»

Kõik praegused numbrid on liialdatud

Neil kolmel põhjusel ongi Sõerd täielikult veendunud, et ametlikud numbrid on igal juhul eksitavad. «Koalitsiooni varasem 86 protsenti «võitjaid» on kindlalt vale, aga ka Palo uude numbrisse (75 protsenti) tuleb suhtuda kriitiliselt. Aastal 2019, kui tehakse uued arvutused juba 2018 aasta tegelike andmete alusel, on võimalik, et «võitjate» poolele jääb vahemik 60-70 protsenti maksumaksjatest,» sõnas Sõerd.

Ka rõhutas ta, et kuna tegeliku maksuvaba miinimumi puhul võetakse aluseks aastatulu kokku, siis igal järgmisel aastal hakkab see «võitjate» osakaal vähenema, mistõttu võib juba mõne aasta pärast «võitjate» osakaal langeda alla 50 protsendi.