Ehitusfirmade liit: meil on mitu ettepanekut, kuidas kord ehitusplatsidel majja lüüa

Ehitusettevõtjate liidu tegevjuht Indrek Peterson Foto: Andres Haabu

Tänane Postimees kirjutas, kuidas ümbrikupalga maksmist esineb ka riikliku järelvalvega objektidel nagu Ämari lennubaas, kus müüriladujad jäid palgata. Ehitusfirmade liidu tegevjuhi sõnul on neil mitu ettepanekut, mis aitaks korra majja lüüa.

Postimees kirjutas loos «Mõtlesin, et Ämaris ikka ei tõmmata!», kuidas 40-aastase staažiga müürimees Heiki Tomson ehitas detsembrist veebruari keskpaigani lennubaasi uut staabihoonet, mida rahastavad ameeriklased, ning kus talle palka maksti mustalt. Küll aga jäi tal seegi saamata.

Astlanda Ehituse juhid, kes esindavad objekti peatöövõtjat, kinnitavad kui ühest suust, et neil puudub ülevaade alltöövõtja alltöövõtjatest, keda askeldab objektil lausa mitu tükki. «See, kuidas alltöövõtufirma oma töölistega käitub ja neile maksab, on firma enda asi,» ütleb loos Astlanda töödejuhataja Rene Sütt.

Eesti Ehitusfirmade Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul on nad otsinud koos maksuametiga lahendusi nii ümbrikupalga vähendamiseks ehitusplatsidel kui sellele, et peatöövõtjatel oleks selgem ülevaade, kes täpselt nende ehitusplatsidel töötavad. 

«Me oleme maksuametiga siin üritanud mingeid meetmeid välja mõelda,» lausus Peterson, tunnistades samas, et seni ei ole veel ühtegi otseselt kasutusele võetud. «Katsume selles suunas liikuda, aga ega see lihtne ei ole.» 

Kuigi praegu peavad tööandjad registreerima töötajad vastavas registris, siis on ka peatöövõtjad öelnud, et kõikide töötajate kontrollimine muutuks väga ajamahukaks. Liidu esindaja sõnul on see ehitusettevõtjatele endile ka suureks probleemiks, mistõttu on nende nägemus, et töötajate registrit tuleks edasi arendada, et see sobituks paremini ehitussektori eripäradega.

«Kui ligipääs objektile tagatakse läbi elektroonsete väravate, siis igal juhul peab olema töötaja kaart, kus on triipkood ja selle triipkoodi alusel kas siis läbi mingisuguse mobiiliäpi või seesama värava valvur saab tuvastada, kas seal kaardi peal näidatud isik ka tegelikult vastab sellele isikule, mis ettevõttes ta töötab ja kellena ta seal töötab.»

Siis on juba väga lihtne kontrollida, kas ta on selle objekti alltöövõtjate nimekirjas. «Täna seda sellisel tasemel käivitunud ei ole, aga see peaks muutma selle olukorra lihtsamaks,» on Peterson veendunud. Teine ehitusettevõtjate ettepanek on seotud lepingutingimustega, mis küll puudutaks ainult riigihanke korras valmivaid objekte nagu seda ka Ämari lennubaas näiteks on.

Alltöövõtjate hindamiseks e-register

See näeks ette, et kui peatöövõtja võtab endale mõne lepingulise kohustuse, siis sõlmiks alltöö lepingud ainult nende partneritega, kellel on teatud kriteeriumid täidetud. «Need tunnused me oleme siin ka maksuametiga kokku leppinud, aga tunnustele vastavuse kontrollimine on praegu see mure,» märkis Peterson.

Ehitusettevõtjate nägemuses võiks see väljenduda e-registrina maksuameti süsteemis. «Piisab lihtsalt, kui enne lepingu sõlmimist see peatöövõtja läheb ja trükib selle registrikoodi sisse ja ta saab automaatselt vastuse, kas ta vastab nendele hea ettevõtte tunnustele või ei vasta,» kirjeldas Peterson.

Seejuures saaks peatöövõtja hinnangu nii võimaliku alltöövõtja maksekäitumisele, ümbrikupalkade ohu osas kui ka mitme muu kriteeriumi lõikes. «Mida ma ise sooviksime, oleks see, et sellel partneril oleks kindlasti esitatud kehtiv majandusaasta aruanne, sõnas Peterson. Ka peaks see register võimaldama hinnata, kas ettevõttel oli viimasel majandusaastal töötajaid või mitte.

«Kui tal ei ole näidata ette töötajaid, siis on raske eeldada, et kui see alltöövõtja tuleb seda tööd tegema, et ta seda oma inimestega ja reaalselt teeb,» lausus ehitusettevõtjate liidu esindaja. Ka ei tohiks ettevõttel kehtivaid karistusi olla ei ettevõttel ega temaga seotud isikutel. «Mõnel juhul on maksuametil siis ka õigus seda vastutust rohkem peatöövõtja poole kallutada,» märkis ehitusettevõtete liidu esindaja.

Kuna kõik need andmed juba erinevatel viisidel nagunii maksuameti süsteemidesse kokku jooksevad, siis ei tohiks ehitusfirmade hinnangul sellise algoritmi loomine, mis koondaks kõik andmed kokku, raske olla. Hetkel on aga peamiseks takistuseks see, et sellisel registril puudub seadusandlik mõjuanalüüs.

«Kui me hakkame läbi registri selliseid teavitusi tegema, siin võib olla seadusriivega mõnes teises, näiteks maksuseaduse vallas,» tõi Peterson välja, mistõttu tuleks kindlasti sellele meetmele teha nüüd juriidiline analüüs, et ta ei oleks vastuolus teiste seadustega. « Juhul kui ei ole, siis tuleks kiiresti edasi minna. Juhul kui on, siis tuleks teha seaduse muudatusettepanekud.»

Ametlikult moodustab ümbrikupalk veerandi

Kuigi ehitussektor jääb Petersoni kinnitusel ümbrikupalga maksmisel alla teenindussektorile, oli eelmise aasta lõpus musta töö osakaal ehituses ametlikult 24-25 protsenti. «Ta on päris suur,» tõdes ehitusettevõtjate liidu esindaja.

Küll aga koondub see tema sõnul peamiselt just väiksematesse mikroettevõtetesse. «Ehk need on reeglina need ettevõtted, kes ka tegelikult seda tööd teevad - selliseid väiksemad kolme-, nelja-, viiemehelised firmad,» kirjeldas Peterson. Iseäranis kipuvad need olema ettevõtted, kes peavad töötama seal, kus konkurents on väga tihe ja olukord mõnevõrra nukram.

«Reeglina, kui me vaatame, siis nendel suurematel peatöövõtjatel keskmise palga nõu on suure tõenäosusega täidetud ja suur enamus kindlasti ei hakka ka selle arvelt midagi lõikama. Väiksemate puhul, jah, kui see alltöövõttude arv on väga suur, siis iga kiht tahab mingisuguse kasumi välja võtta ja kahjuks siis sinna viimasesse lülisse jääb kõige vähem vahendeid. Sellel põhjusel ka suuremaid riske võetakse,» nentis Peterson.