Kümme aastat Eesti majanduses, mis tegid tugevad tugevamaks

Eesti majandus kasvab tänavu mõõdukalt Foto: SCANPIX

Viimasele kümnele aastale Eesti majandusloos andis vältimatu kammertooni 2008. aastal lahvatanud üleilmne majanduskriis, mis oma intensiivsuse ja ulatusega lõi Eesti ettevõtlusmaastikul platsi puhtaks – nõrgad langesid, elujõulised said tugevamaks.

Alustuseks tuleb täpsustada, et Eesti möödunud kümnendi keskpaiga peadpööritav majanduskasv võttis järsult tuure maha juba aasta enne suurt pauku ehk Lehman Brothersi pankrotti 2008. aasta 15. septembril. Just viimast peetakse märgiliseks sündmuseks, mis üleilmse finantskriisi valla päästis.

Eesti majandus vajus allapoole nulli 2008. aasta alguses. Peaminister Andrus Ansip ütles toona, et nad olid majanduskasvu aeglustumist juba ammu oodanud ja vajanud. «Paari viimase aasta kasvutempode jätkumine oleks kindlasti viinud majanduskriisini,» tunnistas ta 2008. aasta maikuus BNSile.

Seda, mis aga järgmisel aastal tuli, vaevalt oskas Ansip seda kunagi üldse karta. Eesti SKP kukkus 2009. aasta teises kvartalis kivina 16,6 protsenti. Majandusajaloolane Jaak Valge ütles Eesti Päevalehele, et see on kõige järsem majanduskrahh, mis Eestis kunagi aset leidnud. Igal kuul teatasid ettevõtted inimeste koondamisest. Tööpuudus purustas rekordeid. Välisturud vajusid ükshaaval kokku ja eksport kidus. Eesti oli ajaloo sügavaimas kriisis.

Aferiste jäi vähemaks

Veidi enne seda, 2008. aasta lõpus Ernst & Youngi aasta ettevõtjaks valitud Jaan Puusaag meenutas, et toona valitses Eesti inimeste hulgas veel meelsus, et ega kriis meid puuduta. «Mäletan, et käisin mõnes saates rääkimas, kus mina paistsin silma ainukese hädakraaksujana. Aga ma nägin, et turgudelt paistab halba,» rääkis ettevõtja.

Pärast suurepäraseid aastaid, mil Puusaagi ettevõte, ehituskeemia tootja Krimelte oli tublisti kasvanud ja kasumit teeninud, pöördus 2009. aastal ka nende õnn. Olulisemad sihtturud olid kõvas languses. Käive kahanes viiendiku võrra. Vahepeal mindi üle isegi osalisele tööajale. Tõsi, ettevõte tegutses kasumlikult.

Krimelte suutis kriisist kiirelt taastuda. 2010. aastal nägi ettevõte olulist tõusu ja järgmisel aastal olid nad juba kriisieelsetest hiilgeaegadest möödas. Ühe olulise õppetunnina võttis Puusaag masust kaasa, et kuigi suured vapustused viivad turud langusse ja panevad ettevõtjad maksimaalselt proovile, on see ka võimalus kasvada. «Meil õnnestus tänu suhteliselt tugevale kliendiportfellile ja headel aegadel kogutud rasvale turgu isegi juurde võita,» tunnistas ta. 

Jüri Raidla, kes valiti parimaks ettevõtjaks aastal 2014, leidis, et ränk majanduskriis karastas neid ettevõtjaid, kel oli headel aegadel jätkunud piisavalt talupoeglikku mõistust, et rahalise bravuuritsemisega mitte kaasa minna. Võitjad olid ka need, kes suutsid oma ärisid õigel hetkel organisatsiooniliselt korrastada ja kes jätkasid aktsiivselt ettevõtte arendamist, mitte ei läinud rantjee-elu peale.

Samas möönis Raidla, et kõrvuti karastava mõjuga oli kriisil ka suur laastav toime – paljudele osutus see fataalseks külmetushaiguseks. «Võib-olla isegi mitte nõrkuse tõttu, vaid seetõttu, et oldi õige äriga valel ajal vales kohas,» arvas ettevõtja. Raidla sõnul tuleks siin eristada aferiste, kes jalutasid ärimaastikul ringi, ühes käes priske rahakott ja teises käes jõustumata pankrotiotsus. «Kriiside üheks plusspooleks on aferistlike äride vähenemine,» ütles ta.

Majandusteadlane ja president Kersti Kaljulaidi nõunik Heido Vitsur võttis kokku, et viimase 10 aasta jooksul on elujõuetud langenud konkurentsist ja tublimad õppinud olema piisavalt tugevad ja paindlikud, et muutuvas maailmas ja globaalses konkurentsis edukalt ujuda.

Teda hämmastas, kuidas on meie ettevõtted suutnud nii kõvale survele vastu panna. «Kui meie ettevõtjad oleksid peale selle, et nad on head tootjad, ka sama head müügimehed kui nii mõne teise rahvuse esindajad, oleksid nad päris kõvad poisid,» muheles Vitsur.

Vene kriisiks oli kõvasti trenni tehtud

Mis andis veel viimasel kümnel aastal tooni? Paljudele ettevõtjatele meenus 2014. aastal alanud Vene kriis. Teatavasti kehtestasid lääneriigid Venemaale sanktsioonid, viimane kehtestas omakorda vastusanktsioonid ja kaubavahetus idaturuga praktiliselt kustus.

Jaan Puusaagi pani aga imestama, et ühe turu sulgemine Eestit nii vähe mõjutas. Talle kangastus võrdluseks möödunud sajandi viimaste aastate Vene kriis, mil rubla devalveeriti ja Eesti majandus jäi sisuliselt seisma.

Kuigi oli valdkondi nagu transiit, põllumajandus ja toiduainetööstus, mida 2014. aasta sanktsioonid räsisid, ei löönud see meie majandust tervikuna rivist välja, möönis Puusaag. «See on märgiline, kuidas me oleme 10 aasta jooksul suutnud Venemaast lahti öelda ja uued turud ning võimalused leida. See näitab meie majanduse head tervist,» märkis ta.

Jüri Raidla märkis siinkohal, et meie ettevõtjate edu taga on suisa geneetiline võimekus kohaneda muutustega ülimalt keerulises geopoliitilises asukohas. Aitas ka see, et paljude ettevõtjate jaoks ei olnud Vene turu kukkumine mingi uus nähtus.

«Esimest korda tehti selle nähtusega tutvust 1990ndate alguses, teist korda 1990ndate lõpus, kolmandat korda pärast pronksiööd ja neljandat korda pärast 2014. aastat. Seega, trenni on tehtud kõvasti,» ütles Raidla. Samas ei tähenda meie ettevõtjate paindlikkus seda, et peaksime ise Venemaa turgu kukutama, leidis ta. «Kahjuks on Eesti poliitikas Vene turu ära kukutamisega viimase kümne aasta jooksul liigagi palju tegeldud.»

Heaoluriik on õuele jõudnud

Kui paljude ettevõtete majandustulemused sõitsid kriisi järgselt ameerika mägedel, siis puhastusvahendeid tootva Chemi-Pharm ASi jaoks erilist madalseisu polnud ja tulemused jätkasid kasvamist. Ettevõtte juht ja omanik Ruth Oltjer, kes pälvis aasta ettevõtja tiitli 2012. aastal, ütles, et nende edu tuleneb ettevõtte spetsiifikast: haiglad vajavad tooteid sõltumata majanduslikust olukorrast.

Oltjer on kindel, et Eesti ettevõtjaid on aidanud paindlikkus ja nende võime kohaneda kiiresti uute situatsioonidega. Ettevõtjatele on kasuks ka keskmiselt väga töökas Eesti inimene, kes on valmis hea elustandardi nimel pingutama, rääkis ta.

Uurides, mis on viimase kümnendi olulisemad muutused meie majanduses, jõudis Oltjer jutuga kiiresti 2016. aasta novembrisse, mil pikalt võimul olnud Reformierakond tõugati troonilt ja valituse pani kokku Keskerakond. Kuigi valitsusele saab alati midagi ette heita, oli kümme aastat tagasi ettevõtjate kindlustunne suurem ja neid kuulati rohkem, rääkis ettevõtja. 

«Kogu see praegune rapsimine ja valitsusepoolne ebakompetentsus tekitab ettevõtjates teatavat ebakindlust. Valikuta raha külvamine ehk tasuta teenuste nimekirja laiendamine kõigile elanikele sõltumata isiku majanduslikust toimetulekust on ohtlik tendents ja viib ebamajanduslikkuse ja korruptsiooni vohamisele ning mõttetute raiskamisteni,» ütles Oltjer.

Jaan Puusaag lisas, et kümnendiga on Eestist kadunud tõeliselt parempoolne erakond. «Kõik on liikunud tsentrisse või vasakule, aga tõeline ettevõtjate erakond on puudu, mida valiksid pragmaatilise meelega parempoolsed kodanikud,» tunnistas mees. «Reformierakonnast on saanud populistlik rahvapartei.»

Nii Puusaag kui Oltjer tõdesid, et viimastel aastatel on ka majandus uuesti kasvama hakanud. Selle vältimatu kõrvalnäht on suurenenud tööhõive, mis tähendab tööstusettevõtete jaoks kahte asja: pidev töökäte puudus ja meeletu palgasurve. Meie eelis madalapalgalise riigina on kadumas, möönis Oltjer.

Tunda on ka mentaliteeti nagu oleks heaoluriik meie õuele jõudnud, lisas Puusaag. Kui kümme aastat tagasi tegi Eesti põhimõttelisi valikuid, näiteks otsustas üle minna Euroopa ühisrahale euro, siis täna on meil rohkem sellised «tore oleks» teemad, leidis ettevõtja. «Tegeleme mugavusteemadega, palju on killustatust, suur siht puudub. Majandusele see hästi ei mõju,» resümeeris Puusaag.