Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2018/03/01/7649899t1h2e1a.jpg)
- Katk ehitussektoris tabas ka Ämari lennubaasi, kus valmib uus staabihoone.
- Alltöövõtja, kelle nimekirjas palgata jäänud töömees on, teda omaks ei tunnista.
- Peatöövõtjal pole aimu, et alltöövõtja tõi turvatud platsile teisegi firma.
- Sahkerdamine ehituses on tõmmanud piduri kogu valdkonna arengule.
Harjumaal Ämari lennubaasis ehitatakse ameeriklaste raha eest uut staabihoonet, mille projekt on nii salajane, et ajaleheveergudel sellest ülevaadet anda ei saa. Ehitusfirma juht ütleb aga otse, et tema jaoks pole vahet, on see kortermaja või NATO lennubaas, ja juhtus nii nagu ehitusel ikka – ehitajad töötasid mustalt ning kurdavad nüüd saamata jäänud palga üle.
40-aastase staažiga müürimees Heiki Tomson ehitas detsembrist veebruari keskpaigani lennubaasi uut staabihoonet. Mustalt, tunnistab ta.
«Keegi ei saa aru, isegi maksuamet, et kui sa ei ole nõus võtma mustalt raha vastu, siis ei maksta sulle üldse midagi. Selline seis on Eestis müüriladujate osas. Ma olen seitsmes-kaheksas firmas tööl olnud ja igal pool makstakse mustalt. Kõik usuvad lubadusi ja lepinguid ei tehta,» ütles Tomson. «Näete isegi, mitte keegi ei karda mitte midagi,» lisas ta.
Ämarisse tööle sai Tomson nii, et helistas Astlanda Ehitusse, kes on objekti peatöövõtja. Sealt sai alltöövõtja Marico Ehitus OÜ kontakti. «Mõtlesin, et Ämari on huvitav koht, seal ikka ei tõmmata.»
Objektile pääsemiseks uuris kaitsevägi Tomsoni tausta. See oligi ainus formaalsus, pärast mida võis töö Ämaris müüriladujana alata. Ilma lepinguta.
Tomson läbis kahe kuu vältel niisiis igal hommikul sisuliselt kontvõõrana turvakontrolli. Töö lõppedes teatati nimelt, et ta polegi Marico Ehituse töötaja – müüriladuja olevat hoopis teise ehitusfirma MI Betoonitööd OÜ ehitusmees. Alltöövõtja Marico Ehitus oli võtnud omakorda alltöövõtja, kelle tegutsemisest Ämari objektil peatöövõtja üldse midagi ei tea.
«Mina andsin oma nime ja andmed Maricole. Minu teada oli see firma kõikide lepingupartner, kes müüri ladusid,» sõnas müüriladuja. Aga vahet pole, sest lepingut polnud mehel ühegi eespool mainitud ettevõttega.
Ladusid ja lõhkusid
Asi kiskus tööpostil Tomsoni väitel kiiresti kiiva. «Objektile tulevad vennad, kes lihtsalt ei oska ehitada. Kui mina sinna läksin, siis kaks meest üks päev ehitasid ja teine päev lõhkusid.»
Tomsonil tekkis küsimus, miks Astlanda oma alltöövõtjat välja ei vaheta, kui näeb, et mehed ei oska müüri laduda. «Kõik oli kõver, kõrgused ei klappinud. Kaks oskajamat meest läksid lihtsalt minema, kui nägid, mis seal toimub,» kirjeldas ta ning nentis, et lõhkumine olevatki nüüdsel ajal Eesti ehitusplatsidel tavapärane. «Müürseppade ettevalmistus on kehva, oskajaid ei ole, aga päris nii ka ei saa, et suvalised mehed võtavad kellu ning hakkavad pihta.»
Ent mahalõhkumist vajav ehituspraak ajas kogu arvestuse Ämaris sassi, sest mehed, kelle seinad tuli maha lõhkuda, panid Tomsoni sõnul raha saamiseks oma tööna kirja ka uuesti laotud ruutmeetrid. «Arvepidamist ei olnud mitte mingisugust!»
Lõpuks oli rahulolematu olnud ka peatöövõtja ja alltöövõtja hakanud ähvardama müüriladujaid mahaarvamistega. «Kokkulepe oli, et 15. on palgapäev, ja mina pidin saama tehtud töö eest 81 x 13 eurot, aga nüüd hakatakse sealt oma suva järgi maha arvama,» sõnas müüriladuja, kes on seni tehtud töö eest saanud mõnisada eurot ning kaotanud lootuse midagi rohkem saada.
«Soome objektil oleks Marico oma töölistega saadetud järgmisel päeval minema, aga meil on sundolukord, sest uusi oskajaid ei tule peale ja karistamatuse tunne on ka,» sõnas müürimees.
Polevat nende töötaja
«Lepinguküsimusi ma kahjuks kommenteerida ei saa. Seda enam, et Ämari lennubaasi hoone ehitamine on natukene teistsugune objekt, siis seda enam ei saa ma otseselt kommenteerida,» sõnas Astlanda töödejuhataja Rene Sütt, kes lisas, et tema ei saa kommenteerida ka alltöövõtja tegemisi. «See, kuidas alltöövõtufirma oma töölistega käitub ja neile maksab, on firma enda asi,» sõnas Sütt.
Marico Ehitus OÜ juhatuse liige Ricardo Bortkevitš teatas Postimehele, et neil on objektil koguni mitu alltöövõtjat. «Ma tegelikult ei peaks teile seda infot jagama, et helistab keegi ja...» oli ta esialgu napisõnaline.
Sõnade peale, et tegemist on riiklikult tähtsa objektiga, teatas Bortkevitš, et «meie jaoks on tegemist täpselt samasuguse objektiga, nagu kõik objektid on.»
«Me võtame neid tõsiselt, täidame oma lepinguid ja kohustusi. Kui kellelgi tekkis oma tööandjaga probleem, siis see ei peaks olema minu probleem. Nad peaksid ise omavahel probleeme lahendama,» sõnas ta.
Kui telefonikõne algul ei julgenud Bortkevitš kindlalt väita, et müüriladuja Heiki Tomson ei ole Marico tööline, siis kõne lõpus oli ta selles veendunud. «Marico Ehituses ta kindlasti töötanud ei ole!»
Hetk hiljem helistas Postimehe toimetusse keegi Jaanus Peet, kes teatas, et Ämari müüriladujad on hoopis ettevõtte MI Betoonitööd palgal. Ta lubas, et objekt antakse sel nädalal üle ning siis saadakse Marico Ehituselt ka raha, et meestele palgad ära maksta. (Eilse seisuga ei olnud seda juhtunud, kinnitas Postimehele Tomson.)
Peet tunnistas, et lepingut Tomsoniga sõlmitud pole. «Ütleme nii, et allkirjastamata... Hetkel on see leping siiamaani soojakus. Küll ei olnud temal aega, siis ei olnud minul aega, aga suusõnaline leping on samamoodi leping,» sõnas ta ning kordas, et palka pole võimalik enne maksta, kui tellijale pole tööd üle antud.
Peatöövõtja ei teagi
Astlanda Ehituse juhatuse liige Kaupo Kolsar ütles Postimehele, et võimalikust alltöövõtja alltöövõtja kasutamisest Ämari objektil puudub neil üleüldse info. Niisiis puudub Astlandal ülevaade Marico Ehitus OÜ alltöövõtjatest, keda askeldab Ricardo Bortkevitši kinnitusel objektil lausa mitu.
«Kõik Marico töid teostanud ja teostavad töölised on registreeritud Marico nimel,» kinnitas Kolsar. «Kui aga osa nendest on tegelikult tema alltöövõtja töölised või hoopis mingi muu teenuslepingu alusel töötamas, siis meil see info puudub,» toonitas ta, kuid lisas, et objektile pääsenud inimeste tausta kontrollitakse.
«Kadalipu on positiivselt läbinud ning sissepääsuloa saanud kõigest ligikaudu 30 protsenti alltöövõtjate poolt registreeritud töölistest. Ühtegi n-ö illegaalset isikut ehitusobjektile ei pääse,» sõnas Astlanda Ehituse juhatuse liige.
Kui Peet ja Bortkevitš tunnistavad, et ehituskvaliteediga on objektil probleeme olnud, siis Kolsari sõnul on möödalaskmised olnud marginaalsed. «Lisaks alltöövõtja enda ja peatöövõtja kontrollimistele osalevad igapäevaselt teostatavate tööde kontrollimisel nii lennubaasi enda kui ka NATO ameeriklastest järelevalveinsenerid,» kirjeldas ettevõtja, kes lubas, et teostatakse väga ranget kvaliteedikontrolli.
«Kõik plaanitavad töövõtted ning materjalid tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada NATO spetsiaalse osakonnaga, mis asub Ühendriikides, ja hilisemat tööde jooksvat kvaliteedi- ning ka tööturvalisuse kontrolli teostab lisaks kohalikule järelevalvele ka USA vastutav insener.»
Kolsari seletuse kohaselt on esinenud vaid «tolerantsinõuetele mittevastavaid töölõike». «Kuid need ei ole olnud midagi enneolematut ning on alltöövõtja poolt kohe korrigeeritud. Loomulikult kaasnevad ebakvaliteetse töö ümbertegemisega lisakulud ning loogiline on see, et kulud katab ebakorrektse töö teinud töövõtja. Astlandal puudub täna ülevaade, kas Marico poolt parandustööde tegemise kulud on pidanud kompenseerima töö teinud töölised või on firma kandmas ise lisakulusid,» lisas peatöövõtufirma juht.
Valdkond tammub paigal
Palgata jäänud müüriladuja Heiki Tomson muigab selle jutu peale ning võrdleb olukorda ehitusel Eestis ja Soomes, kus töökiirus olevat hoopis teine.
«Soomes on sul abimees, segumasin ootab, töötingimused hoopis teised. Eestis ei investeeri keegi sellesse, võetakse hoopis kaks-kolm ukrainlast tööle. Mitte mingisugust tööviljakuse kasvu ei ole. Soomes kasutatakse töövahendeid, mida Eestis ei tuntagi, sest saab odavalt ja mustalt,» on staažikas ehitaja pettunud.
«Soomes on rinnakaart, maksutunnus, ohutustehnikaeksam... Töödejuhataja käib iga poole tunni tagant kontrollimas, kas tunned tööd või mitte – kui ei oska, siis patsutatakse õlale, et ära homme tule.»
Tomsoni sõnul ei ole praeguses olukorras võimalustki, et «kalevipojad» kunagi koju tagasi tööle tuleks. «Kui mehhaniseerituse tase oleks nagu Soomes, tõuseksid ka palgad. Tänu sellele, et hinnad on ukrainlaste poolt maha taotud ja eestlastele makstakse mustalt, oli ruutmeeter varem ladudes 15 eurot, praegu viis kuni kaheksa.»
Kuna Ämari projekti ehitushange, projektijuhtimine ja rahastus tuleb kaitseministeeriumi kinnitusel Ameerika Ühendriikide poolt, teatas USA saatkond oma põgusas vastuses, et USA armee (The U.S. Army Corps of Engineers ehk USACE) on kolme aasta jooksul ette võtnud seitse projekti, et parandada NATO ja Eesti turvalisust, sealhulgas mitmed ehitusprojektid Ämari lennubaasis. USACE kinnitas saatkonna vahendusel, et lepinguid täidetakse vastavalt standarditele ja need on vastavuses kohalike seadustega. Samas öeldi saatkonnast, et mistahes süüdistusi võetakse väga tõsiselt.
Töödejuht: allkirjastamata leping on soojakus olemas
Pärast seda, kui Postimees pöördus Marico Ehituse juhatuse liikme Ricardo Bortkevitši poole, helistas toimetusse Jaanus Peet, kes teatas, et müüriladujad on hoopis ettevõtte MI Betoonitööd palgal.
Töödejuhataja: Tere, mina olen Jaanus Peet MI Betoonitöödest ja minu poole pöördus Ricardo Bortkevitš ja kurtis, et keegi ajakirjanikest oli talle helistanud ja keegi Heiki Tomson oli ühendust võtnud.
Ajakirjanik: Mina helistasin.
T: Väga hästi. Kurtis, et Heiki Tomson oli ühendust võtnud, et mingi probleem palga maksmisega pidavat olema.
Esiteks on olukord selline, et Heiki ei tööta mitte Marico Ehituses, vaid MI Betoonitöös. Teine asi, ma ei saa aru, miks ta teile helistas, sest eelmine nädal oli meil kokkulepe, et meil on objekt läbi – viimased seinad, viimased tööd. Ma pean need tööd andma tellijale üle ja siis toimub ka palga maksmine töö eest.
Teiseks on meil seal probleem, et üks tööriist varastati ära täpselt sel nädalavahetusel, kui tema töötas üksinda. Et see asi on ka lahendamata.
A: Tema varastas tööriista?
T: Ei. Ma seda ei ütle, praegu on asi politseisse antud ja politsei saab sõjaväest turvavideo, siis on näha. Tema on kahtlusaluste ringis, ja seda ma ütlesin ka, et see asi tuleb ära lahendada.
A: Heiki Tomsonil ei olegi väidetavalt üldse lepingut.
T: Tegelikult on nii, et meil on töövõtuleping. Ta tuli nii, et mulle anti tema kontakt, ma kontakteerusin temaga ja ta tuli ainult ühele objektile kaheks kuuks tööle. Ongi töövõtuleping, ei olegi tegelikult töölepingut.
A: Mis leping temaga siis on?
T: Ütleme nii, et allkirjastamata... Hetkel on see leping siiamaani soojakus. Küll ei olnud temal aega, siis ei olnud minul aega. Siiamaani ta on meil allkirjastamata, aga suusõnaline leping on samamoodi leping. Vanem härrasmees, meil on kokku lepitud, et me anname tööd üle ja, jah, me klaarime töörahad ka. Ma ei saa ju raha ära maksta enne, kui mul ei ole tellijale tööd üle antud.
Eks seal ole temapoolseid möödalaskmisi ka, kus on natuke seinad kõverad või paunas. Kolmapäeval saame tellijale üle antud ja saame asjad korda.
A: Astlanda ei olnud rahul...
T: ... tööde kvaliteediga. Jah. Ja enne ma ei saa ka Marico Ehituselt seda raha kätte, kui tööd Astlandale on üle antud. Enne ma ei saa ka Heikile palka ära maksta. Kui on probleem, tuleb asjad korda teha. Töövõtulepingu puhul tehakse arveldused tööde üleandmisel.
A: Tema ootas palka 15. veebruaril.
T: Ma ei saa aru, miks ta üldse ühendust võttis või probleemi tekitas, eelmise nädala lõpus me veel rääkisime sellest. Maru imelik tundub see kõik.
[...]
A: Palju teil töötajaid on Ämaris?
T: Antud hetkel on kolm, kes lõpetasid töid. Vahepeal oli rohkem.
A: Kas teie töötajatega on probleeme, millest tingituna ei ole Astlanda tööde kvaliteediga rahul?
T: Ei ole, noh, ütleme, rahul ei... vastavalt lepingule on kõik tehtud. Lihtsalt praegu tuleb asi üle anda. Üks asi on see, mis on lepingus kirjas, teine asi, mis tellija ootab või loodab. Kolmapäevaks leppisin üleandmise kokku (Postimehe teada seda ei toimunud – toim).
A: Kui on üle antud, saavad teie töötajad palgad?
T: Loomulikult, sest kõigi eelmiste kuude eest on töötasud välja makstud nagu kokku lepitud.
A: Heiki ütles, et on saanud 200 eurot.
T: Mis asja? See on natuke imelik.
A: Kuidas siis – temal lepingut pole, aga saab palka ikka teilt?
T: Noh see ei puutu, ma arvan, praegu asjasse. Noh, aga mis siis teie eesmärk on praegu teha artikkel või?
A: Mis mõttes ei puutu asjasse, et kas tal on leping, kui ta palka saab või mitte? Kuidas te talle siis palka maksate?
T: Töövõtulepingu alusel.
A: Te ütlete, et tema on palka saanud?
T: No tema on saanud, aga kõik need maksud ja asjad tehakse siis, kui töövõtuleping lõppeb.
A: Teie teada on ta raha juba saanud?
T: Pean küsima ka raamatupidamiselt.