Valitsus tuli tööandjatele elektriaktsiisiga vastu

Elektriliinid. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

22. veebruaril kiitis valitsus heaks tööandjate poolt esitatud ettepanekud seadusemuudatusteks, millega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90 protsenti ehk praeguselt 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatt-tunni eest. Valitsus saatis eelnõu riigikokku menetlemiseks.

Tööandjate keskliidu sõnul on Eesti üks väheseid riike Euroopas, kus suurtootjad maksavad täna kinni väiketarbijate madala elektrihinna. Energiamahukas tootmine on seotud küll peamiselt suurettevõtetega, kuid see aitab luua majanduses suuremat lisandväärtust ja suurendada tööhõivet. Meede puudutab hinnanguliselt ligikaudu 240 Eestis tegutsevat ettevõtet. Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastama ISO 50001 standardile ning ettevõtte elektrointensiivsus peab olema eelnenud majandusaastal keskmiselt 20 protsenti või rohkem.

Tööandjate keskliit kirjutas rahandusministrile oma tagasisides eelnõule 2017. aasta  novembris, et seda muudatust on tööandjad juba ammu oodanud. Samas energiaintensiivsuse kriteerium võib olla positiivse majandusliku mõju omamiseks liiga kõrge ja ISO 50001 taotlemine võtab aega, mis võib omakorda muuta ettevõtjatele, kes seda aktsiisierisust enim vajavad, kvalifitseerumise esimesel aastal võimatuks.

Ettevõtjate tagasisidele vastu tulles, viidi eelnõusse sisse muudatus, mille kohaselt rakendatakse madalamat määra ka tagantjärgi 1. jaanuarist 2019, kui ettevõte viis energiajuhtimissüsteemi ISO 50001 standardiga vastavusse esimese poolaasta jooksul.

Nii alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtjad saavad soodustust taotleda ka järgneva 12 kalendrikuu prognoosandmete alusel. Ettevõtjale pannakse kohustus kasutada vandeaudiitorit, kes vaatab üle, kas elektrointensiivsuse arvutamise alusandmed ja arvutused on korrektsed. Kui vajalik tase jääb saavutamata, tuleb tarbitud elektri pealt tasuda täismääraga aktsiisi.

Nii tööjõu kui energia kõrge hind naabritega võrreldes pärsib liidu hinnangul eksportiva energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust välisinvestorite jaoks. Elektriaktsiis on vaid osake elektri lõpphinnast. Maagaasiaktsiis tõuseb 2014-2020 ligi 3,4 korda (23,45 eurolt 79,14 eurole 1000 m3 kohta). Seega on energiamahukate ettevõtete jaoks energiahinna alandamise vajadus üha aktuaalsem.

Suurem osa Euroopa riike on tänaseks aktsiiside vähendamise võimalust suurtarbija või lihtsalt äritarbija jaoks kasutanud. Seetõttu palus liit leida oma kirjas lahendusi ka taastuvenergiatasude ja võrgutasude vähendamiseks suurtarbijale ning edasi minna ka maagaasiaktsiisi madalama määra kehtestamisega energiamahukatele äritarbijatele.

Maagaasi aktsiisi vähendamist suutarbijatele on plaanis arutada järgmise aasta riigieelarve kontekstis ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba Euroopa Komisjoniga kooskõlastanud vähendatud aktsiisimäära sobivuse Euroopa õigusraamistikku.