Isesõitev veoauto pole enam mingi utoopia

Uberile kuuluva kaubafirma Otto isejuhtiv veoauto, mis suutis ilma juhita läbida ligi 200 kilomeetrit. Foto: STAFF/REUTERS

Ettevõtjaid painav töökäte puudus on tekitanud vajaduse automatiseerimise näol investeerida uutesse lahendustesse ning tehnoloogiatesse. Näiteks veel hiljuti ulmekirjanduse valdkonda kuulunud isesõitev veoauto on lähima kümnendi pärast normaalsus. Küsimus pole kas vaid millal.

Logistika- ning autoveoettevõtted on veendunud, et kõik liigub hetkel just sellises suunas, kus seesugune uus reaalsus meile omaks võiks saada. Tehnoloogia, mis seda võimaldab on olemas juba aastaid, ka esimesed katsetusedki selleks on tehtud. Techcrunch kirjutas 2016. aastal, kuidas Uberile kuuluva kaubafirma Otto isesõitev veok USAs 50 000 purki õlut Fort Collinsist Colorado Springsi transportis. Lihast ja luust juhti kasutati ohutuse tagamiseks vaid linnades, 193 kilomeetrit kiirteel juhtis veoauto ennast aga täiesti ise – edukalt.

See aga tähendab väga suurt muutust logistika- ning veondussektoris. On selge, et robotid isesõitvates autodes ei vaja teeäärsetes tanklates puhkust, seega kasvab liikumiskiirus ning vähenevad ettevõtte kulud juhtide palga arvelt. Sellega jällegi kasvab autotranspordi konkurentsivõime. Samale järeldusele jõudis ka veebruari keskel avaldatud isesõitvate autode Eesti ekspertgrupi lõppraport. 2016. aastal isejuhtivate sõidukite ekspertrühma ellu kutsumine näitab, et kõik võimalikud esimesed sammud sellise tuleviku nimel on astutud. Näiteks kompab raport küsimust, kuidas juba aastaks 2030 oleks 90 protsenti Eestis läbitud kilomeetritest isejuhtivad ja mida selline väga radikaalne muutus tähendaks avaliku sektori, ettevõtluse ja ühiskonna jaoks laiemalt.

Isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juhi Pirko Konsa sõnul ei esitatud küsimust kas vaid millal. «On selge, et robotitel on kaasaegse ühiskonna tööjaotuses järjest olulisem roll. Isejuhtivad autod on lihtsalt ratastega robotid, mis tuleb Eesti transpordisektori ja riigi konkurentsivõime tõstmiseks kavalalt tööle panna,» selgitas Konsa. Riigikantselei digi-innovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul ei kirjelda lõppraport üksikasjalikult tehnilisi lahendusi, kuna selle valdkonna tehnoloogias toimub väga kiire areng. «Olulisem on, et kui enne ekspertrühma kokkukutsumist ei olnud Eestis teemaga tõsiselt tegeletud, siis nüüd on olemas esialgne teekaart ja pilootprojektid, mille elluviimise järel on Eesti valmis iseotsustavate ja -õppivate robotite ajastuks,» rääkis Kaevats.

Ekspertgrupp on seisukohal, et isejuhtivate sõidukite temaatikat  tuleb vaadata terviklikult ning tehnoloogia kõrval lahendada ka poliitilised, ühiskondlikud ja õiguslikud küsimused. Ka selleks on täna juba samme astutud, sest alates 2017. aasta märtsist on isejuhtivate sõidukite testimine kõikidel avalikel teedel seaduslik kogu Eestis. Seda hetkel veel juhul, kui inimjuht on võimeline sõiduki liikumist mõjutama ja olema seeläbi õiguslikult vastutav.

Eesti-sisese ja rahvusvahelise transpordiga tegeleva veofirma Alpter Grupi juhataja Alar Parve sõnul pole tema hinnangul mingit tehnoloogilist takistust, miks ei peaks isejuhtivad autod olema tulevik. «See on huvitav teema ja ma ei kahtle selles hetkekski, et midagi ei tule. See, kuidas seda täpselt ellu viia võtab  loomulikult natukene aega, aga kindlasti on see tulevik. Kuupäeva osas võime me siin vaielda aga isesõitvate veoautode tulek on ainult aja küsimus,» arvas Parv. Parve sõnul on selleks hetkel ka tegelikult suur vajadus, sest tööjõud on lihtsalt nii kallis. «See on möödapääsmatu, sest kui suudetakse kokku hoida tööjõukulu, siis on kindel, et kõik võidavad. Kui näiteks regulaarliinidel, kus on võimalik laadimine ning muu samuti ära korraldada, siis ma ei näe põhjust, miks see ei peaks toimima,» kommenteeris veofirma juhataja, lisades, et põhiküsimuseks ongi just seadusandlus ning selle võime tehnikaarenguga paindlikult kaasas käia.

Eduks on vaja arendada IT-lahendusi

Raport toob näiteks välja, et lähikümnenditel on transpordisektoris oodata murrangulisi muudatusi, kus kogu turg muutub tundmatuseni tehnika arengu tõttu, ja seda eelkõige just isejuhtivate sõidukite näol. Selle tulemusel tekivad uued ärimudelid (nt liikuvus kui teenus [mobility as a service - MaaS], kõik ühes multimodaalne liikuvusteenus). Tänu sellele tekivad Eestil, kui maailmas tunnustatud digiriigil, mitmed innovaatilised võimalused. Raporti järgi ei räägita tänapäevastes lahendustes isegi nii palju transpordist, vaid pigem uutel ärimudelitel põhinevast liikuvusest.

Kontseptsioon «Mobiilsus kui teenus» (MaaS) näeb alternatiivi vajadusele omada isiklikke sõidukeid (eriti linnades). See puudutab nii isikliku auto kasutamise kui ka efektiivsuse tõstmise vajadust avalikel liinidel põhinevas ühistranspordis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahenduste rakendamine suurendab aga võimalusi luua ja arendada uusi teenuseid. Inimeste liikuvuse kohta andmeid kogudes ja neid analüüsides on võimalik saada tervikpilt erinevatest liikuvusvalikutest ja nendega seotud asjaoludest ning seeläbi pakkuda vastavalt inimeste vajadusele teenust.

Seda meelt, et Eestis tuleks täna esimeses järgus panustada infotehnoloogia tarkadele lahendustele on ka HAVI Logistics juht Roger Allas, kelle sõnul on pikka perspektiivi arvesse võttes oluline kõik mis puudutab tehisintellekte ning «big data» (suurandmed – K.R) lahendusi, sest ootused kvaliteedile ja kiirusele kogu aeg kasvavad. «Arendamist vajaks kõik need targad IT-lahendused, mis aitavad erinevaid protsesse ja töökorraldust lihtsustada ning neid paremini analüüsida. Ma ütleks, et seal on tegelikult täna veel päris pikk maa minna,» tõdes Allas. «Ja mitte pelgalt füüsiliste lahenduste osas vaid tähtis on ka see, et kuivõrd meil inimesed nende lahendustega sõbrad on. Vanamoodne asi on küll lihtne ja mugav, kuid selles keeles peaks kõigepealt suhtlema õppima, et osata uusi lahendusi otsida ja välja mõelda,» lisas ta.

Samas juhtis Allas tähelepanu, et liiga kiire arenguga kaasnevaks ohuks on erinevate lahenduste fragmenteeritus. «Täna on nii, et erinevad teenusepakkujad pakuvad sulle erinevaid IT-alaseid lahendusi, kuid kui nad on näiteks rahvusvahelised korporatsioonid, siis nad kipuvad kohati ebamõistlikult kallid olema. See saadav väärtus ei toeta seda investeeringut ning tihti on need lahendused kas poolikud või vajaksid järgmist sammu,» kommenteeris HAVI juht. Siiski julgustab ta ettevõtteid avatud silmadega otsima ja erinevaid asju katsetama, sest siis tekib lõpuks selgus, et mida täpselt ikkagi vaja on, sest turg ei halasta ja ootab aina paremat teenust.