Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Osav sisekujundaja loob ruumist kodu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sisearhitekt Mari-Liis Raudjärve poolt kujundatud elutuba.
Sisearhitekt Mari-Liis Raudjärve poolt kujundatud elutuba. Foto: Mari-Liis Raudjärv (COCOMARI)

Kodu sisustades võib endal tihti kaduda arusaam ja ülevaade asjadest, mis omavahel sobivad. Siin tulebki appi sisekujundaja.

Sisekujundaja Kadi Jair tundis juba pisikesest peale rõõmu toa ümbertõstmisest. «Hiljem abistasin juba sõpru ja tuttavaid, kuni üks hetk mõistsin, et see ongi just see, mida ma sooviksin päriselt teha,» jutustas Kadi, kuidas tema oma elukutse leidis.

Tänaseks on Kadi sisekujundajana tegelenud juba enam kui 10 aastat. Selle aja jooksul on Kadi avanud omanimelise büroo ja moodustaud meeskonna, kes on talle paremaks käeks. «Nad on nö minu inimesed, kes tabavad mu mõtted lennult,» kirjeldas ta.

Lemmikstiiliks peab Kadi pigem põhjamaist stiili, kuid väga meeldib ka põhjamaise ja skandinaavia stiili sugemetega modernsemad, klassikalisemad või vahemerelikud kodud. «Mulle meeldib kasutada naturaalseid ja pigem looduslikke materjale,» sõnas ka. «Olen oma elus olnud palju seotud skandinaaviaga ja tunnen, et see stiil kõnetab mind».

Kadi leiab, et iga koduomanik peaks enne sisekujundaja valimist korralikult tutvuma ta varasemate töödega. «Usun, et tegelikult on sisekujundaja nagu kunstnik - igaühel on oma käekiri. Seega ongi oluline, et koduomanik või tellija ikkagi leiaks alati selle, kelle töödes tunneb ära iseennast,» märkis ta.

Kadi Jairi poolt kujundatud hubane sinaka saarega köök.
Kadi Jairi poolt kujundatud hubane sinaka saarega köök. Foto: Kadi Jair

Ühtlasi peab ta oluliseks, et kodu sisustamisele ei hakataks mõtlema mitte alles siis kui maja valmis, vaid juba enne seda, kui n-ö «kopp maasse lüüakse». «Tihti imestan, kui ehitatakse uusi maju ja summad on suured, siis miks ei lasta maja põhiplaani mõnel sisekujundajal või sisearhitektil hinnata  ruumi toimivust, ruumiplaani ja hilisema sisekujunduslike soovidega  kommunikatsioonide kattuvust ning sobivust,» sõnas ta. «Ideaalis tasuks kaasata sisekujundaja juba enne vundamendi valamist. Mida aeg edasi, seda teadlikumaks muutuvad kliendid ja tihtipeale tulevad osad inimesed isegi juba enne ehitusloa saamist kohtuma.»

Viimastel aastatel on Kadi sõnul kliendibaasi lisandunud ka palju arendajaid ja ehitajaid, kes soovivad pakkuda oma klientidele kaunist, läbimõeldud ning kvaliteetset kodu. «Oleme olnud abiks mitmete arenduste sisustuspakettide loomisel või näidiskorterite kujundamisel,» toob ta näiteid.

Kodu peaks olema omaniku nägu

Katariina Kalda perekonnas on sisekujundust kodukontekstis läbi aegade armastatud ja oluliseks peetud. «Kõige suuremaks inspireerijaks on ilmselt olnud mu vanaisa, kellel oli lisaks erakordselt heale stiilitunnetusele ka kuldsed käed, millega oma ideed ise realiseerida. Vaatan talle endiselt selles osas alt üles ja pean teda oma eeskujuks,» sõnas Katariina, kes on sisekujundajana tegutsenud juba 13 aastat.

Oma projektide puhul lähtub Katariina täielikult ette antud stiilist ja ülesandest. «Arvestan kliendiga ja proovin teda võimalikult täpselt lugeda,» rääkis ta. «Mingil moel siiski minuni jõuavad just teatud tüüpi inimesed, kes näevad oma kodu hubase ja nüansirikkana. Ei otsita ülearust luksust, aga ometi midagi sellist, mis eristaks teistest ja looks päriselt omase ruumi.»

Katariina Kalda poolt kujundatud Softrendi Hlesingi kauplus.
Katariina Kalda poolt kujundatud Softrendi Hlesingi kauplus. Foto: Katariina Kalda

Isiklikus plaanis on sisekujundajal tekkinud aga küllastumus asjadest. «Tunnen, et liigun aina enam minimalistliku (elu)stiili suunas. Võimalikult naturaalne ja «oma». Kergejalgsed ja õhulised vormid, minimalistlik ja veidi ehk askeetlik joon,» kirjeldas Katariina ja lisas, et tal on säilinud väga palju vanaisa tehtud mööblit, mida saab kombineerida moodsamaga. «Olen isegi loobunud tavamõistes diivanist. Aga loomulikult on mulle väga tähtis, et tunneksin end kodus hästi. Siis ma puhkan ja naudin seal olemist väga.»

Katariina sõnul tekitavad maailmas valitsevad trendid teatud kujul massipsühhoosi. «Järsku meeldib kõigile üks ja seesama materjal, muster ja vorm,» sõnas ta ja lisas, et see on ka mõistetav, sest  kui näed igast meedialiinist ühte ja sama pilti, siis see lõpuks kinnistub ja hakkabki meeldima. Oma klientide puhul on ta aga võtnud ülesandeks aru saada, mis tegelikult ka meeldib ja mis on pigem moega kaasa liikumine. «Kui see tõesti ongi see, siis proovin üles leida nüansid, mis võiks projekti rikastada ja massist eristada,» rääkis ta. «Kodu peaks olema ikka inimese enda nägu ja rääkima südamest südamesse. Katsun kõigest väest kliendi puhul südamekeelt õppida, kuulata ja kujundusvormi panna.»

Kogemus on suurim väärtus

Mari-Liis Raudjärv on ruume kujundanud alates 12. eluaastast. «Minu jaoks oli see igapäevane, et uude ruumi sattudes panin tähele iga sentimeetrit ja mõtlesin oma peas uusi lahendusi välja. Kui miski tundus valesti, siis püüdsin leida neid «õigeid» lahendusi ja analüüsisin, et miks mõnes kohas on hea ja teises mitte. Kõikide sõprade kodud olid mul üles joonistatud ja enda jaoks ümber planeeritud,» kirjeldas Mari-Liis oma kutsumuse leidmist.

Kunstiakadeemia paistis Mari-Liisile aga aukartust äratav. «Arvasin, et kõik inimesed mõtlevad 3D ja sisekujundaja/sisearhitekt on midagi hoopis erilist,» sõnas ta. Hiljem EKAs õppides sai talle aga selgeks, et ruumiline nägemine ja mõtlemine ei ole sugugi nii tavapärane. «Sellest tekkis ka enesekindlus teha seda, mida teen.»

Tänaseks on Mari-Liis kujundanud sadu kodusid ning tema ettevõte COCOMARI on nüüdseks tegutsenud juba 11 aastat. Lemmikstiili ei oska aga ta välja tuua. «Ma ei viljele ühtegi kindlat stiili. See on minu stiil ja ma kujundan täpselt nii nagu tunne ütleb. Modernsest klassikani. Kõik oleneb ruumist, hoonest ja tellijast, meievahelisest energiast ja sünergiast,» selgitas ta.

Avar ja vaglusküllane köök-elutuba. Sisearhitekt Mari-Liis Raudjärv.
Avar ja vaglusküllane köök-elutuba. Sisearhitekt Mari-Liis Raudjärv. Foto: Mari-Liis Raudjärv (COCOMARI)

Mari-Liisi sõnul on eestlane üsna konservatiivne, kardetakse kontraste ja püütakse hoida madalat profiili. Sisekujundaja kasutamine ei ole kohustuslik, kuid kes tunneb, et ta vajab abi ja tuge, see võiks siiski pöörduda kellegi poole, keda ta tunneb, et saab usaldada ja kellel on kogemust. «Just kogemus ongi suurim väärtus,» sõnas Mari-Liis. «Kogenud kujundaja teab, milline protsess tuleb läbida ja milliseid küsimusi esitab ehitaja, elektrik, santehnik, mööblivalmistaja jpt. Olulised on ka professionaalsed töövahendid: kujundusprogrammidest värvi-, materjali- ja tootekataloogideni.»

Suurimaks töövõiduks peab Mari-Liis rõõmu klientide silmades. «Ma ei kujunda kellegi kodu omaenda ego upitamiseks vaid ikka neile, kes seal elama hakkavad,» rääkis ta. «Kui inimene ütleb, et ta tunneb ennast seal nagu kodus, siis on minu töö tehtud.»

Tagasi üles