Eesti Energia kaotas suure osa kasumist

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, finantsjuht Andri Avila ja meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Foto: Erik Prozes

Eesti üks suurim ettevõte Eesti Energia suutis möödunud aastal käivet küll veidi suurendada, kuid puhaskasum langes pea 40 protsenti 101 miljonile eurole. 

Kolossaalse kasumi kahanemise taga oli aga üks erakorraline põhjus. Nimelt sai energiakontsern 2016. aastal tervelt 69 miljonit eurot tänu leppetrahvile, mida General Electricul tuli Auvere elektrijaama üleandmise hilinemise tõttu maksta. 

Sellest hoolimata võib Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul tulemustega rahule jääda, kuna need isegi ületasid juhtkonna esialgseid ootusi. Juhatus tegi omanikule ettepaneku maksta möödunud aasta eest dividendi 15,8 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas ligi neli miljonit eurot.

Eesti Energia peamine tulu ja kasumi allikas on läbi aegade olnud elektri müük. Vaatamata madalamatele hindadele kasvatas ettevõte elektrienergia müügimahte. Möödunud aastal tootsid nad üldse viimase nelja aasta suurima koguse elektrit – 9,7 teravatt-tundi. «See näitab selgelt, et Eesti Energia juhitavad elektritootmisvõimsused on vajalikud ning püsivad regionaalsel elektriturul hästi konkurentsis ja toovad sisse eksporditulu,» lausus Avila.

Elektri müügist teenitud tulu oli 350,8 miljonit eurot, kasvades aastaga alla protsendi. Kogu Eesti elektritoodang oli 2017. aastal 11,1 teravatt-tundi (TWh), mis on 2,8 TWh suurem kui tarbimine. Seega eksportis Eesti Nord Pooli elektrituru kaudu ligi veerandi oma elektritoodangust.

Maa seest kaevati välja rekordkogus põlevkivi

Eesti Energia majandustulemusi mõjutavad oluliselt ka kütteõli maailmaturuhinnad, mis olid läinud aastal tõusuteel. Tänu sellele õnnestus energiafirmal müüa pea 30 protsenti enam vedelkütuseid, mille eest teeniti 86,1 miljonit eurot tulu. Eesti Energia juht Hando Sutter oli rahul, et õlitoodete eest saab suuremat hinda küsida. «Ekspordime ja saame kõva kasumit,» rõõmustas ta. 

Kokku tootis Eesti Energia mullu 395 000 tonni põlevkiviõli, mis on rekordiline kogus. Uus õlitehas Enefit280 on praeguseks saavutanud enda projekteeritud võimsuse ning suudab periooditi ka sellest enam toota. Käesoleval aastal plaanib ettevõte õlitoodangut suurendada ennekõike töökindluse tõstmisega.

Estonia kaevandusest kaevati aastaga välja kümme miljonit tonni põlevkivi. Nii palju põlevkivi pole Estonia kaevandusest kunagi varem ühe aastaga kaevandatud, see on ligi kaks korda suurem kogus kui kaevanduse algne võimsus ette nägi. Kokku tõi Eesti Energia 2017. aastal maapõuest välja 16 miljonit tonni kaubapõlevkivi.

Rootsi ja Soome elektrit müüma

Kontsern investeeris läinud aastal 144 miljonit eurot, mis on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Pool sellest läks elektri jaotusvõrgu parandamiseks ja uuendamiseks. 

Kontserni võrguettevõte Elektrilevi rajas 221 uut alajaama ning 1572 kilomeetrit elektrikaablit. Olulises osas tänu efektiivsuse kasvule langetas Elektrilevi võrgutasu elektritarbijatele 9 protsenti. See viis kergesse langusse ka kontserni võrgutasult teenitud tulu, mis vähenes 5,3 protsenti 247 miljonile eurole. 

Kuigi Eesti suurimat tööstusinvesteeringut Auvere elektrijaama pole veel lõplikult vastu võetud, töötab jaam juba 2015. aastast. Mullu ehitas General Electric Auverele uue kottfiltri süsteemi, mis tagab jaama madalad tolmuheitmed ka maksimaalsete koormuste juures. General Electric viis elektrijaamas läbi erinevaid võimekuse ja töökindluse teste ning katsetas kütusesegusid. Jaam on planeeritud ehitajalt vastu võtta käesoleval aasta suvel. 

Eesti Energia alustas 2017. aasta teises pooles elektri ja gaasi müüki ka äriklientidele Poolas, kus praeguseks on leitud üle 50 kliendi. Lätis tõusti pärast sealse gaasituru avanemist riigi suuruselt teiseks gaasimüüjaks. Käesoleva aasta kevadel alustab Eesti Energia elektri müügiga ka Soomes ja Rootsis. Soomes pakutakse energiateenuseid koduklientidele, Rootsis aga nii kodu- kui ka äriklientidele.

Tootsi kinnistu on endiselt sihikul 

Andri Avila sõnul on Eesti Energia strateegia suunatud kasvule ja puhtamale energiale: eesmärk on toota 2021. aastal 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Selle jaoks on loodud ka tütarfirma Enefit Green, mis plaanib tootmist laiendada kontserni senistel turgudel Läänemere piirkonnas.

Lisaks on valitsus kokku leppinud Enefit Greeni vähemusosaluse börsile viimise. Kas ja kuna see juhtub, sõltub suuresti ka sellest, kas Enefitil õnnestub endale saada Tootsi tuulepargi kinnistu, kuhu on plaanitud rajada riigi suurim tuulepark. 

Praegu on kinnistu võõrandamine takerdunud kohtuvaidlustesse, kuna eraomanikele kuuluvad energiafirmad on veendunud, et riik on magusa maatüki liiga lihtsalt Eesti Energiale kätte mänginud.  

Sellest hoolimata ütles Hando Sutter, et nad on valmis jätkama Tootsi tuulepargi väljaehitamist, kui ettevõttel õnnestub enampakkumine võita. «Oleme projektiga palju tööd teinud – tehnoloogiahange on tehtud, liitumispunkti ehitus on lõpusirgel. Sellega oleks võinud kiiresti edasi minna, ammendunud turbaraba oleks saanud Eesti suurima tuulepargi,» selgitas Sutter.

Eesti Energia müügitulu jagunemine (2017):

Elektri müük – 351 miljonit eurot

Võrguteenus – 247 miljonit eurot

Põlevkiviõli – 86 miljonit eurot

Soojuse müük – 38 miljonit eurot

Maagaasi müük – 16 miljonit eurot

Muud tulud – 16 miljonit eurot