/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/15/7584587t1hff80.jpg)
Kantar Emori analüüsi andmeil liikus mullu Eestist välja vähemalt 9,1 miljonit eurot reklaamiraha, kohalik internetireklaamiturg kasvas 20,1 miljoni euroni.
Värske uuringu kohaselt läheb kolmandik Eesti veebrireklaami rahast välismaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kantar Emori analüüsi andmeil liikus mullu Eestist välja 9,1 miljonit eurot reklaamiraha, seejuures kasvasid Google'isse ja Facebooki panustatud summad võrreldes 2016. aastaga ligi 40 protsenti ehk 2,5 miljoni euro võrra. Kohalik internetireklaami turg kasvas samal ajal 20,1 miljoni euroni ehk 8,3 protsenti – seega lahkub raha Eesti veebireklaamiturult kiiremini kui seda lisandub kohalike kanalite käibesse, teatas Kantar Emor.
Kui tunamullu osteti Google ja Facebooki kanalitesse reklaami 6,6 miljoni euro eest, siis eelmisel aastal juba 9,1 miljoni euro jagu. Seejuures pole tegu kogu internetireklaamiga, mis Eestist välja liigub. Välismaale liikuva raha kogusumma on kindlasti suurem kui kolmandik veebireklaami turust. Google'isse ja Youtube'i liikus vahendajate kaudu pea 5,9 miljonit eurot ja Facebooki ning Instagrami 3,9 miljonit eurot, kasv oli vastavalt 20 protsenti ning 93 protsenti.
«Samal ajal on kohaliku veebireklaami turu kasvutempo aasta-aastalt pidurdunud,» kommenteeris tulemusi Kantar EMOR-i uuringuekspert Elvin Heinla. «Tundub, et siinsed turundajad otsivad uusi võimalusi oma nähtavuse suurendamiseks.»
Ka kohaliku turu striimingu võimalused ei ole end atraktiivse reklaamikanalina tõestanud ning selles osas on toimunud hoopis vastupidine käik – langus 4,1 protsenti. Rahaline panus ei ole selles kanalis kuigi suur, jäädes 1,5 miljoni euro piirimaile.
Kohalik internetireklaami turg kasvab endiselt kiiremini kui reklaamiturg tervikuna, kuid siinsed internetisaidid peavad arvestama lisaks Eestist välja minevate reklaamisummadega ka traditsioonilisema meediaga nagu raadio, kasv 11,6 protsenti, ning välimeedia, kasv 3,4 protsenti. Viimane on oma ligitõmbavust parandanud uute digitaalsete pindade ja lahendustega.
Kantar Emor tugines oma analüüsis 16 Eesti suurema meedia- ja digiagentuuri teabele nende vahendatud reklaami netopanustest. Lisaks suunavad reklaamiraha otsepanustena Google'isse ja Facebooki ka väiksemad reklaamijad, sestap on pea võimatu lõplikku tõde välja selgitada.