Hirm Venemaa agressiooni ees paneb Euroopa riike üha sagedamini tegema USAga miljarditesse dollaritesse ulatuvaid relvatehinguid.
Hirm Venemaa ees on pannud USA relvaäri Euroopas õitsema (3)
Eelmisel nädalal kiitis USA välisministeerium heaks raketisüsteemi Patriot müügi Rootsile koos saja raketiga. Patriot on võimeline laskma alla lühi- ja keskmaa ballistilisi rakette, kirjutab CNN.
Müügitehing on paljuski vastuseks Venemaa otsusele tuua Kaliningradi Iskander raketid. Ballistilised raketid Kaliningradis ei ole midagi uut, kuid Iskander pikendab kõvasti tuumalõhkepeade kohale toimetamise ulatust. Samuti on asunud Venemaa väga kiiresti moderniseerima oma õhuväge.
Patriot raketisüsteemi vastu on huvi tundnud ka Kaliningradi vahetus läheduses paiknev Poola. 10 miljardi dollari suurune hinnasilt hirmutas alguses küll poolakad ära, kuid kaitseminister Mariusz Błaszczak säutsus eelmisel kuul Twitteris, et neil õnnestus hinda alla kaubelda. Tõenäoliselt allkirjastatakse müügileping selle aasta esimesel poolel.
Soovist muretseda omale Patriot on teada andnud ka Rumeenia, keda teeb murelikuks Venemaa aktiivsus Mustal merel. Poola ja Rumeenia on kaks NATO riiki kuuest, kes kulutavad soovitatud kaks protsenti oma SKTst kaitsele (Eesti on nende hulgas).
USA abiga on asunud oma relvastust parandama ka Soome, kes ostab ühendriikidelt uute sõjalaevade tarbeks Harpoon ja Sea Sparrow rakette.
Soome ja Rootsi ei ole küll NATO liikmed, kuid mõlemad riigid on mures turvalisuse pärast Läänemerel ja hakkanud just selle pärast USA klientideks.