/nginx/o/2010/10/13/448393t1he6f4.jpg)
Euroopa statistikaameti Eurostati esialgse hinnangu kohaselt jäi ajavahemikul detsember 2010 kuni märts 2011 eurole ülemineku mõju Eesti tarbijahindade harmoneeritud indeksile 0,2 ja 0,3 protsendipunkti vahele.
Eurole üleminek kergitas Eestis hindu kuni 0,3 protsendipunkti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostati hinnangu kohaselt leidsid Eestis 2010. aasta detsembris ning 2011. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis aset mõned tavatud hinnatõusud, seda eriti puhastusteenuste, meelelahutus- ja kultuuriteenuste, toitlustus- ja juuksuriteenuste ning eluruumide remonditeenuste, samuti teatud liiki maanteetranspordi osas, kuid nende kaal on liiga väike, et avaldada inflatsioonimäärale märkimisväärset mõju.
ELi aastainflatsiooni määra (2011. a veebruaris 2,9 protsenti ja 2011. a märtsis 3,1 protsenti) ning viimastel kuudel kogu ELis kasvanud inflatsiooni taustal leiab Eurostat, et Eestis on eurole ülemineku mõjud ilmselt olnud märgatavad, kuid need ei ole olnud nii suured, et vedada inflatsiooni riigis.
Eurostati esialgse hinnangu kohaselt jääb eurole ülemineku kogu (ühekordne) mõju inflatsioonile, mida täheldati Eestis eurole ülemineku ajal ja sellele vahetult järgnevat perioodil, tõenäoliselt 0,2 ja 0,3 protsendipunkti vahele. See hinnang on kooskõlas nii 2002. aastal esimeses laines eurole üle läinud riikide kui ka Sloveenia 2007. a, Küprose ja Malta 2008. a ning Slovakkia 2009. a vastava kogemusega.
Raporti lõpus tõdeb Eurostat siiski, et praktikas ei ole võimalik täpselt hinnata, kui suur oleks Eesti tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutus olnud, kui eurole üleminekut ei oleks toimunud. Tarbijahindade harmoneeritud indeksit mõjutavad paljud tegurid, mis võivad üksteist võimendada või tasakaalustada või kattuda ülemineku võimaliku mõjuga.