Lätist tuuakse järjest rohkem ka tubakat

Salasigaretid. Arhiivifoto. Foto: Urmas Luik

Ei maksa arvata, et Läti piirikaubandus piirdub vaid alkoholiga – värske uuring näitab, et Eestis on aastaga oluliselt kasvanud ka Läti maksumärkidega tubakapakkide hulk.

Uuringufirma Nielsen tehtud analüüsi kohaselt on 13,3 protsenti eelmisel aastal Eestist leitud tubakatoodete pakenditest riiki sisse toodud salakaubana, mis on 1,6 protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Venemaalt, Valgevenest ja Lätist.

Kui Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretipakendite arv on võrreldes möödunud aastaga vähenenud, siis Läti maksumärkidega sigaretipakkide hulk on kiires tõusutrendis – 2016. aasta neljandas kvartalis oli Läti osakaal mitte Eesti maksumärkidega sigarettidest 4 protsenti, aasta hiljem neljandas kvartalis aga juba 20 protsenti.

Olgu öeldud, et Lätist sigarettide toomine on täiesti seaduslik ja kui seda kasutatakse omatarbeks, on seda väär «salakaubaks» tembeldada. Euroopa Liidus võib teisest liikmesriigist oma tarbeks kaasa tuua kuni 800 sigaretti ehk 40 pakki. Sama lugu on ka alkoholiga.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets ütles, et s alakauba osakaalu vähenemine on positiivne uudis, milles mängib kindlasti rolli Maksu- ja Tolliameti hea töö. «Ilusat trendi varjutab aga Läti maksumärkidega tubakapakkide kiire osakaalu kasv, mis tuleneb märkimisväärsest aktsiisierinevusest naaberriigiga. Kõik märgid näitavad, et piirikaubandus süveneb ilmselt tuleval aastal veelgi, vähendades riigile laekuvat maksutulu,» lisas Salumets.

Salasigarettide maksukahju mitukümmend miljonit eurot

Tubakatootjad prognoosivad tulevaks aastaks siseriiklike ostude vähenemist, kuid see tuleneb pigem hinnaerinevusest Lätiga ja soomlaste ostude osakaalu vähenemisest, mitte aktsiisipoliitikaga kavandatud tarbimisharjumuste reaalsest muutusest. «Lisaks jõustub järgmisel aastal tubakatoodete väljapaneku keeld, mis eelnõu seletuskirja järgi ei vähenda tarbimist, küll aga raskendab salakauba tuvastamist,» lisas Salumets.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on salasigarettide vastane võitlus ka sel aastal maksu- ja tolliameti üks prioriteetidest. «Käesoleva aasta jooksul oleme kahe kuu jooksul avastanud juba 6 miljonit salasigaretti. Enamus neist on olnud transiidil läbi Eesti Skandinaaviasse, kuid me oleme Euroopa Liidu idapiiri riik ning kanname seetõttu olulist vastutust kogu liidu majanduse ja inimeste tervise kaitsmisel,» rääkis Reitmann.

«Nagu näitab Nielseni tühja paki uuring, jääb salasigarette ka Eestisse. Kuigi salasigarettide osakaal on langenud, ei saa siiski olukorraga veel päris rahul olla, sest salasigarettide poolt tekitatud aktsiisikahju on ikkagi mitukümmend miljonit eurot,» sõnas Reitmann.

Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,5 protsenti, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2016. aasta sügisel suurenenud 0,1 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Ametlikult Eestis mitte müügil olevad kaubamärgid moodustavad 4,6 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändid on Grodno Tobacco Factory (3.4 protsenti kõikidest kogutud pakkidest): NZ, Fest, Premier, Minsk ja Baltic Tobacco Factory (0.9 protsenti kõigist kogutud pakkidest): Bayron.

Turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga.