/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7606395t1h47b5.jpg)
Maineka majanduslehe Financial Times tänase numbri juhtkiri on pühendatud Läti panganduskriisile ning selles kirjutatakse, et skandaal osutab Euroopa pangandusregulatsioonide piiratusele.
Financial Times: Läti panganduskriis on oht kogu eurotsoonile (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kohalikud regulaatorid ei suuda kriisi lahendada, on EKP (Euroopa Keskpank – toim) hädas,» kõlab juhtlause.
Lehe sõnul on eurotsoonis tihedama pangandusliidu loomise pooltargumendiks asjaolu, et kui üks liikmesriik on riski all, siis on seda kõik. Kui ühisrahaga ühisturu ühes riigis algab panganduskriis, siis kipub see üle kanduma teistele.
Tegus pangandusregulatsioon ei ole nagu vaktsiini võtmine, kus niikaua, kui piisav enamus kommuunist võtab ravimit, siis mõned, kes seda ei tee, on selles osalised «karjaimmuniteedina» ilma, et ohustaks teisi. Igaüks peab oma doosi kätte saama: see kehtib nii kapitalireeglitele, investorite osale pankade päästmises ja nii edasi.
Eurotsooni liikmesriikidel on suur autonoomia, kuid sel nädalal alanud sündmused Lätis, mis on eurotsooni liige alates 2014. aastast, näitab ära probleemid, kirjutab majandusleht.
Financial Times loodab, et Läti võimud suudavad lahendada nii keskpanga presidendile Ilmārs Rimšēvičsile kui ka ABLV pangale esitatud süüdistused korrektselt ja õiglaselt. Kui nad seda ei suuda, võib jänni jääda ka EKP. EKP-l ei ole võimu liikmesriigi keskpanga juhti ametikohalt eemaldada – seda protseduuri tehakse kohalikult.
Sarnaselt on Euroopa Liidu pangandusjärelevalvel piiratud võimalus jälgida, kas kohalikud regulaatorid on rahapesuvastased direktiivid ellu rakendanud.
Financial Times toonitas, et Euroopa Liidu nõrkust näitas fakt, et see oli USA, mitte EL, mis ABLV vastu sanktsioonid kehtestas.
«Tõesti, USA rahandusministeeriumil on ABLV saatuse suhtes suurem võim kui ükskõik millisel Euroopa Liidu institutsioonil väljaspool Lätit,» kirjutatakse juhtkirjas.
Juhtkiri lõpeb nentimisega, et halvasti juhitud pangandussüsteemidega liikmesriikide tsentraalne aruandekohustuse puudumine paneb riski alla kogu süsteemi ja vaja oleks selget süsteemi.