GRAAFIK Sularahapõlgurist Rootsi on mures: ehk on sellest loobumisega ikkagi üle piiri mindud? (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi sajakroonine
Rootsi sajakroonine Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP

Kui 2007. aastaks oli Rootsis ringluses kokku 97 miljardit rahatähte ja münti, siis kümme aastat hiljem on suudetud seda arvu pea kaks korda vähendada. Küll aga on Rootsi keskpank hakanud muret tundma, et ehk on sellega sularahast loobumisega riigis üle piiri mindud.

Rootslaste viimase kümne aasta sularahavastane võitlus on viinud olukorrani, kus sildid «meil ei saa sularahaga maksta» muutuvad kohvikutes ja poodides üle Rootsi järjest sagedasemaks ning suurenenud on nii digitaal- kui mobiilimaksete osakaal, vahendab Bloomberg.

Küll aga on kiirus, millega sularaha kasutamine Rootsis väheneb, pannud Rootsi keskpanga analüütikud muretsema. Nii on suve hakul neil välja tulemas eriraport, mis sularaha loobumise mõju fookusse võtab.

«Kui me sularaha kasutus väheneb nii kiires tempos, võib sularaha käitusega tegeleva infrastruktuuri ülalpidamine muutuda problemaatiliseks,» nentis aruande koostamise eest vastutava üksuse juht Mats Dillen. Küll aga ei soovinud ta täpsustada, milliseid soovitusi plaanivad nad selle vältimiseks eriraportis teha.

Rootsit teatakse terves maailmas kui kõige vähem sularaha kasutavat riiki. Enamik riigis tegutsevatest pankadest on lõpetanud sularahatehingud oma pangakontorites, paljud kauplused, muuseumid ja restoranid aktsepteerivad ainult kaardi- või mobiilimakseid. 

Selle suurimaks miinuseks on kujunenud aga, et paljud ühiskonnaliikmed, peaasjalikult eakad ei ole suutnud digitaalse ühiskonna arengutega kaasa tulla.

Mullu langes sularaha kasutamine Rootsis viimase 28 aasta madalaimale tasemele ning on langenud enam kui 40 protsenti võrreldes 2007. aasta tipptasemega. Iseäranis kiire on olnud kukkumine just viimastel, 2016. ja 2017. aastal.

Möödunud kuul avalikustatud statistika kohaselt kasutas ainult iga neljas rootslane vähemalt korra nädalas oma ostude sooritamisel sularaha. Nelja aasta taguse ajaga on iganädalane sularaha kasutus langenud 63 protsenti. Seejuures 36 protsenti rootslastest ei kasuta üldse sularaha, kui siis ainult kord-kaks aastas.

Lisaks on Rootsi üks neist riikidest maailmas, mis on hakanud mõtlema oma riikliku krüptoraha peale. Ettepanek selle kehtestamiseks võib tulla hiljemalt aasta lõpuks. Esialgse idee järgi e-kroon otseselt ei asendaks sularaha, vaid oleks selle kõrval alternatiivne maksevahend.

Rootsi keskpanga president Stefan Inges on öelnud ka, et liiga kiire sularahast loobumise tempo tõttu tuleks kaaluda seda, et pangad elustaks sularahatehingud oma kontorites. «Riksbank hoiab väga tähelepanelikult arengutel silma peale,» toonitas ta.

Vaata graafikult lähemalt, kuidas on sularaha kasutus Rootsis alates 1990. aastast muutunud.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles